Riik plaanib Läänemaale Piirsallu rajada lõhkeainetehase. Keskkonnamõju strateegiline hindamine on tehtud ja plaanide kohaselt jõuab eriplaneeringu kehtestamine oktoobris valitsusse. Lääne-Nigula vallavalitsus hääletas selle poolt, kuid paljud Piirsalu inimesed tunnevad, et otsustamine käib üle nende peade.
Piirsalus Läänemaal on kaitseväe taktikaala ja kaitseliidu lasketiir. Kunagi asus siin nõukogude raketibaas. Riik plaanib siia ehitada lõhkeainetehase, mis toodaks aastas kuni 1200 tonni heksogeeni ja lubab 75 või rohkem töökohta.
“Kahaneva rahvastikuga piirkondades töökohtade laekumisel on mingisugune mõju. Kuna seal on ette näha piisav hulk tasuvamaid töökohtasid, siis see on üsna oluline argument,” lausus Lääne-Nigula vallavanem Janno Randmaa.
Plaanitava tehase alast paari kilomeetri kaugusel Piirsalus elav volikogu esimees ei näe lõhkeainetehases ohtu.
“Tegemist on korraliku Euroopa tingimustele vastava keemiatehasega. Vene ajal olid seal vene sõjaväelased – nemad oma raketivägedega kindlasti reostasid rohkem,” ütles Lääne-Nigula volikogu esimees Sven Köster.
Piirsalu on küla suurest maanteest eemal, kus pole poodi ega kooli. Kuid jões elavad lõhed, mistõttu on tegu loodushoiuala. Paljud kohalikud on mures, kuidas lõhkeainetehas mõjutab looduskeskkonda ja elukvaliteeti.
“Siin asub Piirsalu jõgi. Siin on see taktikaala praeguse nimetusega. Siia rajatakse nende seisukohal keemiatööstus,” sõnas Piirsalu külavanem Lea Lai.
Mis saab, kui puurkaevud tühjaks saavad? Külavanem meenutas Läänemaa Salajõe küla juhtumit, kuhu turbatootja pärast pikki vaidlusi ehitas joogiveesüsteemi.
“Arvatakse, et küll siis arendaja või vald kaevab meile uue kaevu. Me teame, et Salajõe küla ei saanud enne kümmet aastat kaevu endale. Nad pidid tõendama, tõendama, tõendama,” ütles Lai.
“Me oleme selle keskkonnauuringu raames teinud ka põhjaveeuuringu. See näitab, et kohalikele kaevudele mõju ei tohiks tegelikult olla. Tehas hakkaks võtma oma vett sügavamatest põhjaveekihtidest kui kohalikud kaevud,” lausus kaitseministeeriumi kaitsetööstuse arendamise erinõunik Indrek Sirp.
Osavallakogu liige ütles, et kohalikud koostavad arengukavasid, aga kui areng kohale jõuab, toimub see üle kohalike peade.
“KOV töötab oma arengukava alusel. Paraku arengukava meetmed ükski ellu ei jõua. Jõuavad ellu need, mis arendajate survel siia kohale tuuakse. Olgu see tuulepark, suured päikesepargid, kaitsetööstuspark,” ütles Risti osavallakogu liige Rein Kruusmaa.
Sirp lausus, et Euroopa vajab lõhkeainet laskemoona tootmiseks. Lisaks looks tehas tingimused laskemoona tootmiseks Eestis.