Paljud lugejatest on näinud Tom Hanksiga peaosas filmi „Forrest Gump“. See räägib lihtsameelsest kuid heasüdamlikust ameeriklasest, kelle elu põimub juhuslikult paljude 20. sajandi USA ajalooliste sündmustega, samal ajal kui ta püüab jääda truuks oma armastusele Jenny vastu. Ja otseloomulikult tuleb Forrestil sõdida Vietnamis, kust temast suur kangelane saab. Kuid Gump poleks pidanud Vietnami sattumagi. Tema IQ oli 75 ja selleks, et USA armeesse teenima saada oli toona tarvis, et see oleks olnud 80. Ja samas filmis on Gumpil kaaslane Bubba, kes võitleb ka Vietnamis ning, kes ilmselgelt ei vea ka tarviliku 80-ni välja…
Aga sellel kõigel on ajalooline tagapõhi ja selliseid sõdureid hüüti USA armees „McNamara debiilikuteks“. 1967. aastal langetas USA kaitseminister Robert McNamara sõjaväkke värbamise nõudeid ja see sai koodnime Projekt 100 000. Nagu nimigi viitas, oli eesmärk võtta igal aastal teenistusse 100 000 meest, kes oma vaimsete, füüsiliste või psühholoogiliste näitajate tõttu poleks muidu USA sõjaväkke pääsenud. Kõigi nende meeste IQ oli alla 91 ning peaaegu pooltel alla 71. Programmi käivitamisest 1966. aastal kuni selle lõpetamiseni 1971. aastal võimaldas see sõjaväkke võtta 354 000 meest, kes varem poleks teenistuskõlblikuks tunnistatud. Neist 5478 hukkus Vietnamis ja 20 270 sai haavata.