Õpetajad saavad ligipääsu tehisaru tööriistadele, koolitustele ja õppematerjalidele ning programm toetab nende koosõpet. Esimesel aastal oli programm suunatud 10. ja 11. klassi õpilastele ning gümnaasiumiastme õpetajatele.
Kutseõppeasutustest hõlmab laienemine neid, kes õpivad põhikoolijärgsetel õppekavadel. TI-Hüppe järgmise õppeaasta siht on kaasata kutsekeskharidusest ligikaudu 18 000 õpilast ja 2100 õpetajat ning pakkuda tuge kuni 13 000 põhikooliõpetajale.
„Kutsehariduses tuleb arvestada erialade ja õppekorralduse eripära ning põhikooliõpetajaid tuleb toetada tehisaruoskuste omandamisel,“ ütles haridus- ja teadusminister Kristina Kallas. „Seejuures ei tohi tehisaru asendada õpetajat ega õppimist, vaid peab olema tööriist parema hariduse teenistuses,“ selgitas ta.
TI-Hüppe juhi Ivo Visaku sõnul kõneleb programmi esimese aasta mõjust see, et õpetajad hakkasid varasemast enam ühiselt õppima. Ligikaudu kahes kolmandikus koolides käivitusid õpiringid või muud koostöövormid, kus õpetajad arutasid tehisaru kasutamist, jagasid häid praktikaid ja leppisid kokku, kuidas neid lahendusi õppetöös kasutada.
„Kõige tähtsam aastaga toimunud muutus oligi see, et paljudes koolides hakati laialdasemalt arutlema koduste tööde, tagasiside ja hindamissüsteemi üle. Uuel õppeaastal laiendame ja täiendame esimese aasta programmi ning süvendame gümnaasiumiastme õpetajatele pakutavat tuge praktiliste materjalidega,“ ütles Visak.
Põhikoolides alustab TI-Hüpe õpetajate ettevalmistamisest, kuna tehisaru kasutus on nooremate õpilaste seas juba laialt levinud. Eesmärk on anda õpetajatele teadmised ja oskused, et nad oskaksid õpilaste tehisaru kasutamist suunata ja võimalikke riske ennetada.
Õpirakenduse ITI litsentse põhikooli õpilastele ei pakuta. Enne tehisarupõhise õpirakenduse andmist nooremate õpilaste kasutusse soovib programm paremini mõista, millised kasutusviisid selles vanuses õppimist toetavad ja millised võivad seda pärssida.
1.–4. klassi õpetajatele TI-Hüpe esialgu tehisaru tööriistade litsentse ei paku, sest esimese kooliastme jaoks sobivad materjalid on veel väljatöötamisel. Üldised videokoolitused ja õppematerjalid on aga kättesaadavad kõigile õpetajatele.
TI-Hüppe ava-aastal osales 154 gümnaasiumiastmega kooli, ligikaudu 5000 õpetajat ja 20 000 õpilast. Esimese õppeaasta lõpus tehtud küsitluse järgi kasutas üle 90% programmis osalenud õpetajatest töös tehisaru ja 63% oli selle mõjul õppemeetodeid ümber kujundanud.
Kõige sagedamini kasutasid õpetajad tehisaru selleks, et luua eri raskusastmega õppematerjale ja ülesandeid, valmistada ette tunde, anda tagasisidet ning vähendada halduskoormust. Õpetajad hindasid oma keskmiseks ajavõiduks ligikaudu kaks tundi nädalas.
Tehisaruga õppimise mõju õpilastele uurib Tartu Ülikool koostöös Stanfordi Ülikooli ja OpenAI-ga. Uuringusse on kaasatud ligikaudu 100 Eesti gümnaasiumi ja üle 9000 õpilase. Uuringu esimesed sisulisemad tulemused peaksid selguma 2026. aasta lõpus.
TI-Hüpe on president Alar Karise ning Haridus- ja Teadusministeeriumi algatatud haridusprogramm, mille eesmärk on toetada koole tehisaru mõtestatud kasutamisel ning aidata õpetajatel ja õpilastel arendada tehisarukirjaoskust. Programmi viiakse ellu riigi ja erasektori koostöös.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani?SaadaKommenteeriLoe kommentaare (1)