Rootsi sõlmis esmaspäeval Prantsuse laevaehitusettevõttega Naval Group 4,3 miljardi euro suuruse lepingu nelja fregati ostmiseks. Stockholmis toimunud tseremoonial osalesid ka Prantsuse president Emmanuel Macron ja Rootsi peaminister Ulf Kristersson.
Peaminister Kristersson ütles tseremoonial, et kokkulepe tähendab investeeringut Rootsi merejulgeolekusse aastakümneteks.
Prantsusmaa president nimetas kokkulepet Euroopa suveräänsuse valikuks. “Prantsusmaa ja Rootsi näitavad Euroopa Liidus ja NATO-s, et Euroopa suveräänsust ehitatakse ühiselt,” märkis Macron tseremoonial.
Tema sõnul tugevdab Rootsi tellimus Euroopa kaitsetööstuse ja tehnoloogia baasi ajal, mil eurooplased peavad võtma oma julgeoleku eest suurema vastutuse ja tugevdama NATO Euroopa sammast.
Laevad tugevdavad oluliselt Rootsi õhukaitset
Lepingu allkirjastasid Naval Groupi tegevjuht Pierre-Eric Pommelet ja Rootsi kaitsevarustuse ameti (FMV) direktor Mikael Granholm.
Rootsi, mis on NATO uusim liige, kiirustab oma sõjalisi võimeid suurendama pärast seda, kui Venemaa sissetung Ukrainasse 2022. aastal sundis riiki loobuma üle 200 aasta järgitud neutraliteedipoliitikast.
Mais teatas Rootsi, et tellib Prantsuse ettevõttelt laevad rohkem kui nelja miljardi dollari suuruse tehingu raames, mis kolmekordistab riigi õhukaitsevõimekust.
Prantsuse kontsern valiti valitsuse sõnul eelkõige võime tõttu tagada kiire tarne. Samuti on tegemist end tõestanud süsteemiga, millel on õhutõrjevõimekus.
FDI-fregatid (Frégate de Défense et d’Intervention) hakkavad pakkuma Rootsile pika tegevusulatusega merelisi võimeid, mis võimaldavad kaitsta ballistiliste rakettide eest, ütles peaminister Kristersson.
Fregatid varustatakse Prantsuse ja Itaalia koostöös toodetud rakettidega Aster, mis võimaldavad Rootsil kaitsta meretransporti ja hoida mereteid avatuna.
Esimene neljast uuest fregatist, millest saavad Rootsi mereväe suurimad laevad, peaks eeldatavasti valmima ja Rootsile üle antama 2030. aastal.
Euroopa riigid on suurendanud kaitsekulutusi vastuseks USA presidendi Donald Trumpi survele ning kasvavatele kahtlustele, kas Euroopa saab USA toetusele enam loota.
Macron kutsus ka teisi Euroopa riike ostma Prantsusmaa sõjalaevu
Prantsusmaa president kutsus esmaspäeval ka teisi Euroopa riike järgima Rootsi eeskuju ja ostma Euroopa suveräänsuse tugevdamiseks Prantsusmaal toodetud fregatte.
Tema sõnul peaks see aitama ehitada koostalitlusvõimeliste Euroopa fregattide laevastik.
Macron nimetas Rootsiga sõlmitud kokkulepet ka Euroopa suveräänsuse valikuks kaitsevaldkonnas.
Prantsusmaa, kus tegutsevad mõned Euroopa suurimad kaitsetööstusettevõtted, on juba pikka aega propageerinud seda, et Euroopa arendaks välja omaenda kaitsevõime.
Euroopa teiste juhtivate mereväe kaitsetööstusettevõtete hulka kuuluvad Hispaania Navantia, Suurbritannia Babcock, Itaalia Fincantieri ja Saksamaa ThyssenKrupp Marine Systems.
Kreeka sai 2025. aasta lõpus kätte esimese neljast Naval Groupi fregatist, pärast seda, kui oli sõlminud Prantsuse kontserniga esimese lepingu 2022. aastal.
Fregattide raketitõrjevõimekus aitab samuti Prantsusmaal panustada nn ettenihutatud heidutusse (i.k. forward deterrence), mille puhul tavaväed toetavad tuumaheidutuse võimet ja tuumaoperatsioone.
See on osa Prantsusmaa uuendatud tuumadoktriinist, mille raames soovib Pariisi kaasata teisi Euroopa pealinnu heidutusharjutustesse ning paigutada oma strateegilisi jõude üle Euroopa Liidu.
Rootsi on üks üheksast riigist, kes on Prantsusmaa pakkumise Prantsuse tuumaheidutuse laiendamiseks vastu võtnud.
Macron lisas, et kaks riiki allkirjastasid ka raamlepingu, mis loob aluse tulevasele pikaajalisele kaitsekoostööle.