Lakkamatu, nüri propaganda, mis sisendab inimestele, et autod on kahjulikud, autod on vastikud, autod on ohtlikud, autod on pahad.
Autodest on vaja loobuda. Iga hinna eest on vaja loobuda. Küsimus pole, kas loobuda, vaid millal ja kuidas loobuda.
Oot, aga miks on vaja loobuda? Vastuseks on emotsionaalne keerutamine, mille tugisambaks on hõredast õhust tekkinud arusaam, et autod põhjustavad kuidagi maailma hukkumise.
Kui võtame planeedi päästmise uiu maha, mis siis järgi jääb? Ei suurt midagi. Et inimestel (s.t. jalakäijatel ja ratturitel) on kuidagi eriti ohtlik elu, kui autod ringi liiguvad. Just individuaalsõidukid, mitte suvaliselt paarutavad rendiautod. Rendiautod on ohutud ja head.
Aga elektritõuksid, mis liikluses autodest 35 korda ohtlikumad? Neid ei sarja eriti ükski väljaanne. Need päästavad planeedi ja on head.
Järelikult, tegemist on silmakirjaliku propagandaga. Autosid ei tõrjuta mitte planeedi päästmiseks ega jalgratast väntava karumõmmi tervise heaks, vaid inimeste liikumisvõimaluse piiramiseks.
Isehakanud universumi direktoritele tundub, et lihtne inimene (ehk nende silmis mõttetu pööbel) elab kuidagi liiga hästi. Sõidab isikliku autoga, sööb putukate asemel liha. No kuidas saab sellist raiskamist taluda! Autod on eliidi jaoks, liha on eliidi jaoks, just nagu nõuka-ajal kompartei tšinovnikutel. Pööbel käigu jala ja närigu muru. Pidupäevadel putukaid.
Ja ilmubki nendesamade universumi direktorite rahastatavates/kontrollitavates väljaannetes uimastav ja mõtlemisvõimet nulliv propaganda. Triigi inimeste ajusid ja nad on nõus kõigest loobuma. Jala käima ja putukaid sööma ja kui kästakse, okastraadi taha 15 või 5 minuti linna kolima. Tahaks ju kuidagi planeeti päästa…
Karl Olaf Rääk
