Pole üldse välistatud, et Venemaa võtab mingit tüüpi operatsiooni ette ka meie piirkonnas, NATO idatiival. Nendes oludes on vaja maksimaalselt ette valmistuda ja mitte korrata 1940. aastal tehtud vigu, kus ei oldudki korralikult vaenlase tulekuks valmis, ehkki olukord oli Euroopas ärev juba aastaid.
Kuulata võiks Ukraina droonivägede juhatajat Robert «Madjar» Brovdit, kes andis Postimehe kaudu Baltimaadele sõnumi: «Poisid, ärge molutage!» Ta tegi viis ettepanekut, millest tähelepanuväärseim oli piir lagedaks raiuda ja luua sinna droonide abil nn «surmatsoon», kus piltlikult öeldes ka ükski hiir ei liiguks. Kui kodutöö riigi kaitsmiseks korralikult ära teha, siis Venemaa vähemalt Eesti kaudu NATOt testida ei taha.
Selliste suurte ettevõtmiste algatamiseks oleks siiski vaja tugeva mandaadiga otsustajaid. Reformierakonna ja Eesti 200 valitsuse mandaat on paraku juba ühiskonna silmis enne korralisi valimisi lõpuni ära kulunud. Samuti ollakse riigikogus vähemuses. Seetõttu ei ole näha, et suudetaks või soovitaks veel ette võtta mingeid otsustavaid samme.
Põhiseaduse üks autoreid Jüri Adams on öelnud, et põhiseaduse üks ilmselgetest praakidest on piiratud võimalused erakorralisi valimisi esile kutsuda. Eesti poliitika on järgmiseks pooleks aastaks sattunud tiksuvasse olekusse, mis vajaks hädasti värskendust. Erakorralised valimised on selleks täiesti normaalne demokraatia instrument, et rahvaesindajate mandaati värskendada.