Prantsusmaa ja Saksamaa esitasid ettepanekud, mille järgi saaks Euroopa Liidu välisasjade kõrge esindaja Kaja Kallas ulatuslikud volitused, et koordineerida Euroopa Komisjoni välispoliitika üksusi, sealhulgas rände- ja arenguabi valdkondi, kirjutab Politico.
Euroopa kaks juhtivat riiki veavad eest jõupingutusi Euroopa välisteenistuse (EEAS) ehk EL-i 15-aastase välispoliitika haru põhjalikuks reformimiseks. Süsteemi on vaja ümber kujundada jõupoliitika esilekerkimise, tehisintellekti arengu ja eelarvepiirangute pärast.
EEAS on jäänud surve alla võimuvõitluses Ursula von der Leyeni juhitud Euroopa Komisjoniga. Prantsusmaa varem sel aastal avaldatud aruteludokument pakkus isegi välja võimaluse viia välisteenistus täielikult komisjoni alluvusse.
Uue dokumendiga püütakse olukorda stabiliseerida Kallase rolli tugevdamisega. Samas tunnistavad ettepaneku teinud riigid, et tegelik võim välispoliitika elluviimisel kuulub suuresti Euroopa Komisjonile.
Kolme diplomaadi sõnul näevad ettepanekud siiski ette ka EEAS-i teatud määral nõrgendamist: osa teenistuse 5000 töötajast ja funktsioonidest viidaks komisjoni alla.
Prantsusmaa ja Saksamaa dokument on tähelepanu keskmes EL-i välisministrite teisipäevasel kohtumisel Iirimaal.
Kõik pole aga plaaniga rahul. “Suur institutsionaalne muutus ei ole praegu realistlik,” märkis üks EL-i diplomaat, kes välistas suuremad reformid enne von der Leyeni teise ametiaja lõppu 2029. aastal.
“Olgem ausad… EL-i välispoliitika toimib ainult siis, kui liikmesriigid seda soovivad,” sõnas üks EL-i ametnik. “Mõne meeskonna üleviimine välisteenistusest komisjoni ei lahenda Lähis-Ida kriisi ega peata Venemaa sõda.”
“EL-il oleks globaalselt rohkem mõjuvõimu, kui viiksime oma olemasolevad vahendid – diplomaatiast kuni viisapoliitika, kaubanduse, abi ja EL-i missioonideni – Euroopa huvide edendamiseks paremini kooskõlla. Välisasjade kõrge esindaja suudab tänu oma sidemele Euroopa Ülemkoguga seda strateegilist suunda pakkuda,” märkis ametnik.
Samal ajal on Kallas saatnud liikmesriikidele lühikese küsimustiku, et uurida nende seisukohti, ning plaanib ametniku sõnul teha esimesed ettepanekud juba sel nädalal.
Viie suunava küsimusega soovitakse tagasisidet selle kohta, kuidas saaks EL-ist “strateegiliselt enesekindlam globaalne välispoliitiline osaleja”, kuidas saaks EEAS oma 145 delegatsioonist rohkem kasu, kuidas suudaks teenistus täita aluslepingutest tulenevat mandaati, kuidas optimeerida institutsioonilist koostööd komisjoni ja nõukoguga ning kuidas panustada tõhusamalt riigijuhtide aruteludesse.
EL-i ametniku sõnul soovib välisasjade kõrge esindaja aga enne suuremate sammude astumist oodata kuni tema uus juhtkond, sealhulgas tulevane peasekretär Kajsa Ollongren, on ametisse asunud.