Hariduse omandamine ei tohi muutuda pidevaks võidujooksuks, kus laps kardab, et ühe halva tulemuse tõttu jääb ta teistest maha või ei pääse gümnaasiumi. Veelgi enam ei tohi survele vastamine olla lapse ega vanemate mõõdupuuks, kirjutab õiguskantsler Ülle Madise tarkusepäeva puhul.
Õppimine algab uudishimust, soovist elu ja maailma avastada. Selles peitub õppimise rõõm.
Viimastel aastatel hariduskorralduses tehtud muudatused on koolielu raputanud rohkem, kui võiks. Täiskasvanute ülesanne on luua keskkond, et lapsed saaksid õppida, areneda ja oma võimeid avastada ning samal ajal jääda lasteks. Nii, nagu ka vanematel on vaja jääda inimesteks, mitte muutuda sooritajateks vanemluse mõõduvõtus.
Kui muudatuste tõttu ei ole lapsel kindlust, mis koolis ta saab edasi õppida, või kui eksamite korraldamine takerdub tehniliste probleemide taha, ei saa öelda, et kõik on läinud nii, nagu peab.
Kui riik muudab reegleid ja loob uusi süsteeme, peab ta ka tagama, et need toimivad. Koolipere väärib rahu ja kindlust.
Laps vajab pingutamiseks julgust, mitte halvavat hirmu. Eksam võib ebaõnnestuda. Kontrolltöö võib halvasti minna. Mõnes aines võib minna kehvemini kui teises. See kuulub õppimise juurde. Õppimine tähendab proovimist, eksimist ja uuesti proovimist.
Hariduse omandamine ei tohi muutuda pidevaks võidujooksuks, kus laps kardab, et ühe halva tulemuse tõttu jääb ta teistest maha või ei pääse gümnaasiumi. Veelgi enam ei tohi survele vastamine olla lapse ega vanemate mõõdupuuks.
Jah, õppimine nõuab pingutust. Aga õppekoormus peab olema mõistlik. Õigus haridusele ei tähenda ainult õigust käia koolis. Lisaks koolitööle peab jääma aega ka huvitegevuseks ja liikumiseks, puhkuseks ja mänguks. Aega sõprade ja pere jaoks. Ja aega lihtsalt olemiseks.
Huviharidus ja sport ei ole lihtsalt ajaviide. Huviringis osaledes ja sporti tehes õpitakse koostööd, järjekindlust, vastutust ja ka kaotusega toime tulemist. Mõni laps avastab just huviringis või treeningul, milles ta on hea ja mis teda päriselt rõõmustab. Laps ei peaks valima kodutööde ja eksamiteks valmistumise ning talle olulise treeningu või huvitegevuse vahel. Aega ja jõudu võiks jätkuda mõlema jaoks.
Huviringi peaks jõudma ka see laps, kelle elukohas on ühistranspordi liinivõrk hõre ning kelle vanemal ei ole võimalik teda autoga sõidutada. Igas omavalitsuses saab leida lahendusi, kui kuulatakse lapsi ja noori, nende vanemaid ja huviringide korraldajaid ning lähtutakse nende tegelikest vajadustest.
Soovin algavaks kooliaastaks vastastikust austust, märkamist, hoolimist ning rõõmu õppimisest ja õpetamisest! Ilusat tarkusepäeva!