Euroala inflatsioon tõusis augustis üle kolme protsendi. Hinnatõusu kiirenemine võib anda Euroopa Keskpangale tõuke intressimäärasid taas tõsta juba sel kuul, vahendas Reuters.
Eurostati teisipäeval avaldatud andmetel kiirenes inflatsioon 21 euroala riigis juuli 2,9 protsendilt augustis 3,3 protsendini. Kasvu põhjustasid pea täielikult kallinenud energiakulud, sest toornafta ja maagaasi hinnad tõusid ning naftatöötlejad kasvatasid marginaale.
Hinnasurve püsis samal ajal tagasihoidlik, pakkudes poliitikakujundajatele teatavat kindlustunnet, et energiahindade hüpe ei ole veel vallandanud teiseseid mõjusid, mis võiksid kiiret inflatsiooni põlistada ja sundida Euroopa Keskpanka jõulisemalt sekkuma.
Alusinflatsioon (mis ei arvesta toidu ja energia kõikuvaid hindu) aeglustus eelmisel kuul 2,5 protsendilt 2,4 protsendini, kuna tarbija ostukorvi suurima komponendi ehk teenuste hindade kasv langes 3,3 protsendilt 3,0 protsendini.
Teisipäevased näitajad vastavad keskpanga prognoosidele ja viitavad sellele, et oodatud hoiuseintressi tõstmine 2,50 protsendini 10. septembril kujuneb võrdlemisi lihtsaks otsuseks ega tekita turgudel erilist reaktsiooni.
Baasintresside tõstmine tooks kaasa ka euribori tõusu.
Kuue kuu euribor on viimaste nädalatega tõusnud 2,770 protsendini. Aastane euribor on viimased paar nädalat liikunud kolme protsendi juures, tõustes ka üle kolme protsendi.
Majandusteadlaste hinnangul peatab Euroopa Keskpank tõusud suure tõenäosusega septembris.
Intressimäärad jääksid seega tasemele, mida paljud peavad “neutraalse” vahemiku ülempiiriks ehk tasemeks, mis majanduskasvu ei pidurda ega ka elavda. Seda toetab asjaolu, et tööturg on võrdlemisi jahtunud ning hinnasurve ei ole toonud kaasa märgatavat palgakasvu, mis omakorda kinnitab arvamust, et piisata võib vaid mõõdukast rahapoliitika karmistamisest.
Majanduskasv on ligikaudu ühe protsendi juures samuti üsna nõrk ning Iraani konflikti jätkumisel ähvardab see veelgi aeglustuda.
Finantsturud prognoosivad järgmiseks aastaks siiski veel kahte intressitõusu, eeldusel et kallim energia hakkab pikapeale kanduma ka teistesse hindadesse – eriti olukorras, kus Iraani sõja vaibumisest pole märke ja inflatsioon püsib kõrge.
Kuna ka maagaas kallineb ning laiem majandus on sõdade, tollitariifide ja kõrgemate intresside tekitatud pingetele hästi vastu pidanud, leiavad mõned analüütikud, et Euroopa Keskpangal võib tekkida vajadus hinnasurve ohjeldamiseks rohkem samme astuda.
Lisaks võivad intresse tõstma olla sunnitud ka teised juhtivad keskpangad, sealhulgas USA föderaalreserv.