USA-s valitseb tehisintellekti buumist tingitud andmekeskuste rajamise suhtes tugev vastasseis ning veebiväljaanne Politico kirjutab, et selliste energiamahukate rajatiste rajamine tekitab ka Euroopas üha suuremat pahameelt.
Euroopa Liit soovib aastaks 2035 kolmekordistada andmekeskuste võimsust, et toetada tehisintellekti arengut ja vähendada piirkonna tehnoloogilist sõltuvust USA-st ja Hiinast.
Sellised projektid nõuavad aga palju elektrit ja ressursse ning Euroopas kasvab nüüd vastuseis andmekeskuste rajamisele. Protestid toimuvad nii Prantsusmaal, Itaalias kui ka Austrias.
Veebiväljaanne Politico kirjutab, et USA tehnoloogiahiiglase Google tõttu võib peagi üks väike küla Alpide jalamil tarbida rohkem elektrit kui kõik Viini kodumajapidamised kokku. Google ehitab Austrias asuvasse Kronstorfi hiiglaslikku andmekeskust, mis võib lõpuks tarbida ligi seitse protsenti riigi praegusest energiavajadusest.
Rühm kohalikke aktiviste üritab nüüd USA tehnoloogiahiiglase ambitsioonidele pidurit tõmmata ja võitleb Kronstorfi keskuse laiendamise vastu.
“Tahame neile tõesti raskusi valmistada. Nad peavad nägema, et inimesed ei ole sellega rahul,” ütles Google’i andmekeskuse vastase kodanikualgatuse üks asutajaliikmeid Harald Müllner.
Politico toob välja, et austerlaste protestid peegeldavad ka USA-s valitsevaid suundumusi, kus demokraadid kasutavad vahevalimiste eel ära andmekeskuste vastast kasvavat pahameelt. Samal ajal on president Donald Trump asunud suurte korporatsioonide poolele ja öelnud, et andmekeskused toovad sisse palju raha ning aitavad arendada tehnoloogiat.
Euroopa riigid muretsevad samas, et piirkond jääb tehisintellekti võidujooksus USA-st ja Hiinast maha.
“Me ei saa nõuda Euroopa suuremat suveräänsust tehisintellekti vallas ja samal ajal luua aina uusi takistusi, mis pärsivad just seda infrastruktuuri, millel see tehnoloogia põhineb,” ütles Elisabeth Zehetner, kes vastutab Austrias energiaga seotud küsimuste eest.
Samas kohalikud sellist juttu ei osta ning ökoloog Christina Gruber ütles, et sellised ülisuured andmekeskused ei ole jätkusuutlikud.
“Ülisuur andmekeskus ei ole oma olemuselt jätkusuutlik. See on lihtsalt tohutu. Arvesse tuleb võtta nii palju tegureid. Põllumaa kasutusest kõrvaldamine, tohutu energianõudlus, veetarbimine. Ning kõige selle kohal laiub palju suurem küsimus: mille nimel? Kas see on seda väärt?” rääkis Gruber.
Kohalike pahameelt suurendab veel asjaolu, et projekt ei pidanud Austria praeguste seaduste järgi läbima põhjalikku keskkonnamõju hindamist. Sotsiaaldemokraadid ja rohelised soovivad seadust muuta, kuid valitsuse konservatiivsem tiib on rangema regulatsiooni vastu.
Google ise väidab, et rakendab keskkonnamõju leevendamiseks meetmeid, näiteks paigaldab hoone katusele päikesepaneelid. Samas kohalikke need väited ei rahulda ning nad tunnevad muret ka kohaliku jõe pärast.
Aktivistide peamine mure on siiski seotud energiaga. Projekti esimene etapp vajaks umbes 150 MW võimsust, laienemise korral kuni 500 MW.
Erinevalt USA-st, kus paljud ettevõtted on rajanud kohapealsed fossiilkütustel töötavad elektrijaamad, ühendatakse Kronstorfi andmekeskus Austria elektrivõrguga. Austria elektritootmises moodustab taastuvenergia osakaal ligi 90 protsenti. Aktivistid muretsevad nüüd, et Austria taastuvenergia tootmisvõimsus ei pruugi kasvava nõudlusega sammu pidada. Riik sõltub suuresti hüdroenergiast, mis on põua suhtes haavatav.
Kohalikud elanikud muretsevad veel, et andmekeskus võib tõsta elektrihindu, nagu on juhtunud Iirimaal, ütles Gruber.
Austria energia- ja majandusministeerium teatas samas, et elektrivõrk suudab uue andmekeskuse vajadused rahuldada.
“Põhimõtteliselt peab andmekeskuste laienemine käima käsikäes taastuvenergia tootmise, suure läbilaskevõimega elektrivõrkude, energiasalvestuslahenduste ja paindlikkuse arendamisega,” teatas ministeerium.