„See on harukordne küll, et nii vähe lapsi on, aga meie oleme uueks kooliaastaks ikka valmis. Õpetajad on kõik olemas. Kõik ametikohad on täidetud, peale logopeedi muidugi,“ räägib Kuldkepp.
Kooliaasta algab Juurikaru koolis tavapäraselt. Direktori sõnutsi mingeid uuendusi koolis sisse viia ei saa, sest laste arv on vähenemas.
Juurikaru koolis on esimene ja teine klass liidetud, nii et ainus värske koolijüts päris üksi klassis istuma ei pea. Temaga liitub ka üks eelmise aasta koolipoiss, kes klassikursust kordama jäi.
Tänavu õpib Juurikaru põhikoolis 34 õpilast. Tulevikku vaadates ütleb Kuldkepp, et järgmisel aastal on lootust, et kooliteed alustab rohkem kui üks laps. Paraku jääb tema sõnutsi maakoolides pikemas perspektiivis lapsi üha vähemaks : „Ega pikalt seda ilu ei ole. See on see väikeste kohtade häda, et lapsi ei jätku.“
Pärnjõe koolipere on uueks kooliaastaks valmis
Pärnjõe kooli direktor Valdur Ojala kinnitab samuti, et tema kooli tuleb tänavu tõesti üks ainuke laps. Seda polevat direktori sõnutsi päris ammu juhtunud. Küll on olnud aastaid, kui kooliteed alustab kaks või kolm last.
„Liitklassid on meil juba ammu, nii et esimese klassi laps hakkab õppima koos kolmanda klassiga. Õpetajad on meil kõik olemas ja tundub küll, et oleme kooliaastaks valmis,“ ütleb Ojala.
Pärnjõe algkoolis õpib sel kooliaastal esimesest kuni kuuenda klassini 14 last. Ojala sõnutsi ei näe ta, et ka järgmistel aastatel võiks väikekooli rohkem lapsi tulla. Järgmisel aastal on siiski lootust, et Pärnjõel alustab kooliteed kaks last.
Õppeaasta numbrites
Haridus- ja teadusministeeriumi prognoosi kohaselt asub 2026/27. õppeaastal üldhariduskoolide statsionaarses õppes õppima ligikaudu 160 000 õpilast. Esimest korda astub üle kooliläve umbes 14 700 last. Eestis tegutseb 460 üldhariduskooli.
Ministeerium rõhutab, et tegemist on esialgsete andmetega. Õpilaste täpne arv selgub sügisel, kui koolid on oma andmed Eesti Hariduse Infosüsteemis ehk EHISes kinnitanud ja need on kontrollitud. Seetõttu võivad esialgsed arvud õppeaasta jooksul mõnevõrra muutuda.
Põhikooli lõpetas tänavu umbes 15 000 noort. Uus õppeaasta toob neile kaasa olulise muudatuse, sest tänavu jõustunud õppimiskohustuse reform tähendab, et põhikooli lõpetanud noored peavad jätkama haridusteed kesk- või kutsehariduse omandamiseni või vähemalt 18-aastaseks saamiseni.
25. augusti seisuga oli EHISes õppekoha kinnitanud 80 protsenti tänavu põhikooli lõpetanutest ehk ligikaudu 12 000 noort. Gümnaasiumis jätkab neist 9720 ning kutsekeskhariduses 3305 noort. Lisaks jätkab osa noori kutseõppes või ettevalmistavas õppes. Õppekoht oli 25. augusti seisuga veel kinnitamata 1674 noorel.
Tänavune kooliaasta on oluline ka eestikeelsele haridusele ülemineku tõttu. Alates 1. septembrist õpivad kõik 1.–6. klassi õpilased eesti keeles.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani?SaadaKommenteeriLoe kommentaare (47)