Kui seni käisid kukkunud eakaid kodus püsti aitamas politseinikud, siis siseministeeriumi otsusel häirekeskus PPA inimesi enam appi saata ei tohi. See töö jääb nüüd kiirabi ja sotsiaaltöötajate mureks. Nii sotsiaalministeerium kui ka omavalitsused leiavad, et siseministeerium on pannud neile kohustuse, mida nad täita ei suuda.
Iga aastaga tuleb juurde neid juhtumeid, kus kodus kukkunud eakas ilma kõrvalise abita püsti ei saa. Kui varem saadeti politseinikud inimesi jalule aitama, siis alates 1. septembrist tuleb häirekeskusel valida, kas appi saadetakse kiirabi või kohalik sotsiaaltöötaja. Omavalitsustele tuli uus kord ootamatult.
“Probleem on ju selles, et kohalik omavalitsus ei tööta 24/7. Kohalikus omavalitsuses väga paljudes ei ole ametiautosid, kohalikus omavalitsuses ei ole kokku lepitud ka seda opratiivteenistuse näitel, et keegi peab telefonivalves olema laupäeval saunapäeval,” lausus linnade ja valdade liidu juht Veiko Luhalaid.
Kui abivajaja uks on lukus, siis Luhalaiu sõnul tuleb ikkagi uuesti häirekeskusesse helistada, sest sotsiaaltöötaja ust lahti muukida ei tohi. Külma dušina tuli muudatus ka sotsiaalministeeriumile.
“Me ei pea seda lahendust mõistlikuks just seetõttu, et tegelikult ei ole ju võimalik ühes süsteemis abiandmist lõpetada enne kui ei ole see abiandmise võimalus mõistlikul viisil teistlaadi ülesehitatud,” lausus sotsiaalministeeriumi asekantsler Hanna Vseviov.
Aasta jooksul on pidanud politsei aitama 600 hädalist. Sotsiaal- ja siseministeerium leppisid pooleteise aasta eest kokku, et politseilt püütakse see kohustus ära võtta, kuid seni pole ministeeriumid veel kokku leppinud kuidas.
“Kuni viimse hetkeni tegelikult ei olnud meil seda infot, et nad reaalselt selle sammu teevad ja me ikkagi lootsime, et me saame ühiselt oluliselt mõistlikuma lahenduse välja töötada,” sõnas Vseviov.
Siseministeeriumi asekantsleri Tuuli Räime sõnul ei pakkunud maikuus valminud analüüs lahendusi, kes peaks edaspidi eakaid aitama. Räim tõrjus väiteid, nagu oleks ministeeriumi otsus sündinud üleöö.
“See on teema, millega me oleme tegelenud viimane aasta pidevalt, et otsida lahendusi. Me peame kuskilt pihta hakkama ja siis järjest need lahendused leidma,” ütles Räim.
Ajal, mil Tallinnas ametnikud vaidlevad on Narvas juba pool aastat pilootprojektina ametis heaolumeistrid, keda paluvad appi nii inimesed ise kui ka politsei. Eaka aitamine võib osutuda keeruliseks.
“Kui ta on kukkunud voodi kõrvale, siis tuleb teda pisut liigutada, et seda tooli lahti teha. Kui ta kukkus ukselävel, siis on omad raskused. Ka sõltub see inimese kehakaalust, sest mida tüsedam on inimene, seda keerulisem ta aitamine on. Aga keskmiselt kulub inimese jalule aitamiseks 15 minutit,” ütles Narva heaolumeister Vitali Slepnjov.