OJK laevaõnnetuste vanemuurija Tauri Roosipuu sõnas, et parvlaeva Estonia õnnetuse uute asjaolude esialgse hindamise käigus on tehtud vrakipaigas mereuuringuid ja töid juulis 2021, mais ja juunis 2022, juulis ja novembris 2023 ning juulis 2024. Lisaks on kasutatud vrakipaigas autonoomseid mõõdistusseadmeid ajavahemikus juuli 2021 kuni juuni 2022. «Nende uuringute käigus ei ole avastatud seadmeid, tehnoloogiat vms, mille päritolu ei ole teada ning mis pole seotud vrakiga või seal 1990ndatel tehtud uuringute ja töödega,» tõdes ta.
Roosipuu sõnul esines 2021. aasta juulis toimunud uuringute käigus tõesti segavat signaali, mille allikat ei õnnestunud välja selgitada. On võimalik, et seda tekitasid nii uuringulaevad ise kui ka mõni väline allikas. Esialgse hindamise läbipaistvuse huvides on jooksvalt avaldatud mereuuringute käigus kogutud andmeid. Näiteks on esialgse hindamise veebilehel avaldatud vraki fotogramm-meetriline mudel (juuni 2022 seisuga), kust on vaadeldav suur osa vrakist ning kõrgresolutsioonilise sonariuuringu tulemusel saadud suurema kui 4 ruutkilomeetrise ala merepõhjamosaiik (novembri 2023 seisuga), lisaks allveerobotite videoid juulist 2021 ja juulist 2024. «Esialgse hindamise käigus on kasutatud tsiviilkäibes olevaid uuringuseadmeid. Uuringute käigus on tuvastatud 1996. aastal vraki katmistööde käigus paigaldatud viis transponderit, millest kolm paigaldati merepõhja vrakist põhjasuunas ning kaks vrakile,» rääkis Roosipuu. «Nende abil jälgiti, kas vraki asend on stabiilne või vrakk ettevalmistustööde käigus nihkub. Kaks vrakil olnud transponderit koos platvormidega on tänaseks kukkunud vrakilt maha, kuid kõik viis transponderit on uuringuandmetega kaetud.»
Laevavraki fotogrammeetriline mudel: