Raave lisas, et kuna põhikoolid on valdavalt elukohajärgsed, võiks lapsed tulla kooli jalgsi või rattaga.
Tartu Raatuse kooli lapsevanem Eero Janson kinnitas, et tema laste kooli jõudmist pole uus kord raskemaks muutnud. «Piirkonnakooli võiksid lapsed jõuda jalgsi, jalgrattaga või ühistranspordiga, ja nii on ka minu lastega,» mainis ta. «Kuna koolipäeva hilisem algus puudutab paljusid Tartu koole, on ka huviringid ja trennid oma algusaegu kohandanud.»
Koolid on lähenenud määrusele paindlikult
Tartu Miina Härma gümnaasiumi direktor Ene Tannberg nentis, et kuigi haridusministeeriumilt tuli ettekirjutus alustada koolipäeva kell üheksa, võis koolipidaja hoolekogu ettepanekul langetada teistsuguse otsuse. «Meie kool tegutseb praegu ka asenduspindadel ja selles hoones, kus õpivad 6.–12. klassi õpilased, algavad tunnid kell 8.30, 1.–5. klassi majas aga kell üheksa,» selgitas Tannberg. «Selline kord on kehtinud juba mitu aastat ja nii jõuavad ka õpetajad kahe maja vahel liikuda. 8.30 sobib koolipäeva alustamiseks, sest on oluline, et päev ei veniks liiga pikaks ega segaks spordi- ja huvitegevusi.»
Läänemaa Ridala koolis algab koolipäev endiselt kell 8. «See on kogukonna otsus, mille kohalik omavalitsus heaks kiitis,» ütles direktor Priit Põiklik. «Sel kellaajal alustamine passib lapsevanemate päevakavadega paremini.»
Tallinna 21. koolis ei alga õppetöö kõigis klassides ühel ajal, vaid vastavalt tunniplaanile. «Meil algas koolipäev juba enne haridusministeeriumi asendustegevuse määruse vastuvõtmist algklassidel kella üheksast, ülejäänutel vastavalt võimalusele paindlikult – kaheksast või üheksast,» rääkis direktor Meelis Kond. «Nii on otsustanud kooli hoolekogu ja linn on sellega nõustunud. Eestis ei saa olla nii, et kõigil koolidel on kõik asjad ühel ajal. Lähtuda tuleb kohapealsetest võimalustest, kooli suurusest ja muust. Tahetakse ka pikki söögivahetunde, kuid õppekavades ette nähtud koormust vähendatud ei ole.»