Alates septembrist suurenes ühe vanema kasvatatava lapse toetus 80 eurolt 100 euroni kuus. Muudatus puudutab tuhandeid peresid: juuli seisuga saab sellist toetust üle 7380 lapse, teatab BNS.
Nendel, kes juba toetust saavad, ei ole vaja esitada uut taotlust ega teha muid toiminguid. Alates septembrist kantakse suurenenud summa — 100 eurot kuus — üle automaatselt.
Toetuse saamise tingimused ei ole muutunud. Seda makstakse juhul, kui lapse sünnitunnistusel või rahvastikuregistris puuduvad andmed teise vanema kohta. Õigus toetusele säilib ka juhul, kui teine vanem on ametlikult kuulutatud tagaotsitavaks.
Sotsiaalkindlustusameti perehüvitiste eksperdi Kadri Kaabli sõnul tekitab toetuse nimetus sageli küsimusi selle kohta, kellel täpselt on õigus seda saada.
„Igapäevaelus kasutatakse mõistet „üksikvanem“ laiemas tähenduses kui selle toetuse kontekstis. Seetõttu võib vanem kasvatada last üksi, kuid samal ajal mitte omada õigust toetusele. See ei sõltu ainult sellest, kas vanem kasvatab last iseseisvalt, vaid ka seadusega sätestatud alustest,“ selgitas Kaabel.
Toetust makstakse vanemale või eestkostjale reeglina kuni lapse 19-aastaseks saamiseni. Kui ta ei ole selleks vanuseks veel omandanud keskharidust ja jätkab õppimist, säilivad maksed kuni selle õppeaasta lõpuni, mil ta saab 19-aastaseks.
Prognoosi kohaselt kulub 2026. aastal toetuse maksmiseks ligikaudu 8,2 miljonit eurot. See summa võtab arvesse toetuse tõusu 100 euroni aasta viimasel neljal kuul. 2027. aastal moodustavad kulud ootuste kohaselt umbes 9,2 miljonit eurot.
Juuli seisuga sai toetust 6437 inimest 7381 lapsele. Kõige rohkem saajaid oli Harjumaal — 2603, Ida-Virumaal — 828, Tartumaal — 778.
Seejuures on laste arv, kellele toetust makstakse, viimastel aastatel vähenenud. 2022. aasta juulis maksti seda 9610 lapsele, võrreldes 7381 lapsega selle aasta juulis.
Eelmisel korral tõsteti toetust 2023. aastal — 19,18 eurolt 80 euroni kuus. Nüüd tõusis see veel 20 euro võrra ehk 25%. Aasta arvestuses saab pere iga lapse kohta 240 eurot rohkem.