Euroopa Liidu kaitseministrid arutasid Iirimaal Ukraina toetamist ja Vene hübriidrünnakute tõrjumist.
Vene hübriidrünnakud on mure kogu Euroopale, ütlesid sakslased pärast kinnitust, et augusti algul Lepizigs toimunud rünnaku taga oli Venemaa.
“See on midagi, mis ei puuduta vaid ühte liikmesriiki, vaid see mõjutab kõiki liikmesriike,” ütles Saksamaa kaitseministeeriumi riigisekretär Sebastian Hartmann.
Euroopa huvides on selgelt näidata, et näeme seda hübriidsõjana, lisas ta. Sanktsioonide jõustamisel peab tegema rohkem koostööd.
“Kahtlust pole, kõik silmad peavad olema Vene varilaevastikul. Ebamäärasus on vastuvõetamatu, kui Venemaa kasutab seda illegaalse agressioonisõja rahastamiseks,” sõnas Hartmann.
“Venemaa paneb meid pidevalt proovile minnes kogu aeg sammhaaval kaugemale. Me peame vastama. Sellepärast paneme praegu kokku Vene sõjatööstusele seni suurimat sanktsioonipaketti,” lausus Euroopa Liidu välisasjade kõrge esindaja Kaja Kallas.
Ka hollandlased rääkisid sellest, et kõigil on vaja tõhusamat droonitõrjet.
“Meil ei ole vaja seda ainult Balti riikides, kus on ka Hollandi sõdurid. Meil on seda vaja ka Hollandis suurtel üritustel. Meil on vaja samu võimeid,” sõnas Hollandi relvahangete minister Derk Boswijk.
Ukraina abi kiirendamisel on lootust, sest juba aastad Ungari vastuseisu tõttu blokeeritud Euroopa rahurahastust saavad liikmesriigid peagi Ukrainale annetatud varustuse eest fondist tagasimaksed.
“See summa, mis on seni olnud blokeeritud, on 6,6 miljardit eurot, aga praegu me arutame veel, kui palju sellest läheb tagasi liikmesriikidele ja palju läheb Ukrainale,” ütles Kallas.