Eesti Panga ökonomisti Kaspar Oja sõnul oli teise kvartali majanduskasvu peamiseks veduriks kaupade eksport, mis suurenes möödunud aastaga võrreldes 4,2%. Ekspordimahtude kasv peegeldus eriti märgatavalt töötleva tööstuse näitajates, vahendab BNS.
Statistikaameti andmetel kasvas Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) teises kvartalis võrreldes möödunud aasta sama perioodiga 1,8% ja võrreldes esimese kvartaliga 0,3%.
„Eesti kaupade ja teenuste eksport kasvas eelkõige euroala riikidesse, kuhu hinnatõusu mõju arvesse võttes ehk püsivhindades eksporditi üle 9% rohkem kaupu ja teenuseid kui aasta varem. Samal ajal eksport nii väljapoole Euroopa Liitu kui ka euroalasse mittekuuluvatesse ELi riikidesse vähenes. Sarnast suundumust on näha ka töötleva tööstuse müügis,“ märkis Oja.
Ökonomisti sõnul andis Eesti ettevõtete ja kodumajapidamiste sisenõudlus majanduskasvu ootamatult väikese panuse, eelkõige ettevõtete investeeringute vähenemise tõttu.
„Samal ajal kasvasid nii ehitusmahud kui ka kapitalikaupade import. Investeeringute täpne hindamine jooksval perioodil on keeruline ning minevikus on esialgseid hinnanguid nende kasvule sageli hiljem ülespoole korrigeeritud. Seetõttu pole välistatud, et uute andmete laekumisel osutub ka teise kvartali investeeringute hinnang positiivsemaks,“ selgitas ta.
Kodumajapidamiste kulutused kaupadele ja teenustele kasvasid teises kvartalis aeglasemalt kui esimeses. Oja sõnul on see osalt seotud inflatsiooni kiirenemisega, millele aitas kaasa kütuse kallinemine.
„Hinnamuutuse arvutamisel SKPs võetakse arvesse, kui palju kaupu ja teenuseid jooksval perioodil tarbitakse. Tarbijahinnaindeksi arvutamisel kasutatakse eelmise aasta keskmist tarbimist. Seetõttu võib SKP komponentide hinnamuutus erineda tarbijahinnaindeksi näitajatest,“ märkis ökonomist.
Üksikute tegevusalade seas paistab silma mõningate sise turule suunatud sektorite oodatust nõrgem dünaamika. Oja hinnangul võis neid mõjutada kiire hinnatõus, eelkõige kütuse kallinemine. Näiteks vähenes lisandväärtus kaubanduses püsivhindades võrreldes möödunud aastaga 3%, samal ajal kui jooksevhindades kasvas see peaaegu 11%.
„Kuigi SKP kasv oli teises kvartalis aeglasem kui esimeses, on ettevõtete hinnangud majanduse olukorrale muutunud positiivsemaks ja viitavad sellele, hogy aasta teisel poolel majanduskasv jätkub,“ prognoosib Oja.
Eesti Pank avaldab uue majandusprognoosi 22. septembril.