Seaduse järgi tuleb pensionile mineku vanus määrusega kinnitada kaks aastat varem. Alates 2027. aastast kehtib uus, juba 2018. aastal kinnitatud kord, kus iga kalendriaasta kohta kehtestatakse uus vanaduspensioniiga. Ehk pensionile jäämise võimalus ei sõltu enam inimese sünniaastast, vaid tema vanusest konkreetselt kalendriaastal.
Vanaduspensioniiga sõltub 65aastaste inimeste eeldatavast elueast ja seda arvutatakse viieaastase perioodi keskmisena. Näiteks 2029. aasta pensioniea arvutamisel võetakse aluseks aastate 2021–2025 keskmine eeldatav eluiga.
2029. aasta pensioniiga puudutab inimesi, kes on sündinud ajavahemikus 1963. aasta oktoobrist kuni 1964. aasta augustini. 1964. aasta septembrist alates sündinute pensioniiga sõltub juba 2030. aastaks kehtestatavast pensionieast.
Pensioniea tõstmine on Euroopa Liidu liikmesriikides laialdaselt kasutusele võetud meede, et leevendada demograafilist survet riiklikele pensionisüsteemidele. Mitmes riigis on vanust tõstetud või see on järk-järgult tõusmas 67. eluaastani. Lisaks on ELi 27 liikmesriigist 12 otsustanud siduda pensioniea edasise tõusu automaatselt eeldatava eluea pikenemisega. Tulenevalt rahvastiku üldisest vananemisest pööratakse vanemaealiste ehk 55–64aastaste tööturule toomisele ja nende tööhõive suurendamisele erilist tähelepanu kõikides Euroopa Liidu riikides. Taanis on vanaduspensioniiga 67 aastat, kuid see on tõusmas 2040. aastaks kuni 70nda eluaastani.
2026. aasta 1. jaanuari seisuga oli Eestis 331 000 pensionäri, sealhulgas 315 000 vanaduspensionäri. Rahandusministeeriumi prognoosi järgi kasvab 2060. aastaks pensionäride arv umbes 340 000ni.