Pealinnas Budapestis toimus selle puhul kaks konkureerivat rahvakogunemist, millest ühele kogunesid peaminister Viktor Orbáni toetajad ja teisele tema vastased eesotsas võimuparteist lahku löönud opositsioonipoliitiku Péter Magyariga.

Kõnes keskendus Orbán Euroopa ning Ukraina kritiseerimisele ja väitis, et teised Euroopa Liidu riigid on otsustanud Ukraina kaitseks sõtta minna. „Kui Brüssel ei takistaks USA presidendi rahumissiooni, oleks sõda juba läbi,“ lisas Orbán, kes sellegipoolest nõustus samal päeval Brüsselis vastu võetud 19. sanktsioonipaketiga Venemaa vastu.

Opositsiooni toetajate meeleavaldus 23. oktoobril

Samuti kümnete tuhandete osalejatega vastumeeleavaldusel esines 44-aastanre opositsiooniliider Péter Magyar, kelle sõnul on 1989. aastal Vene sõdurite lahkumist nõudnud Orbánist saanud praeguseks Venemaa kõige ustavam liitlane. „Ta ehitas üles süsteemi, kus võim on tsentraliseeritud, press on taltsutatud ja riik elab hirmuvalitsuse all,“ väitis Magyar. Samuti väidab opositsioon, et valitsus sundis bussifirmasid tasuta Orbáni toetajaid pealinna sõidutama, mida võimupartei eitab.

Aprillis toimuvate üldvalimiste eel prognoosivad sõltumatud uurimisfirmad võitu opositsiooniparteile Tisza ja valitsusmeelsed mõttekojad võimuparteile Fidesz. Instituudi IDEA juht Balázs Böcskey ütles Guardianile, et kui valimised toimuksid sel pühapäeval, koguks Fidesz umbes 27% ja Tisza 37% häältest. Umbes veerand valijatest pole aga otsust langetanud ning see võib kallutada tulemuse veel Orbáni kasuks, nagu juhtus 2022. aastal, märkis Böcskey.

Opositsiooni toetust näitas ka Magyari neljapäevane rahvakogunemine, kus osales mõnel hinnangul 160 000 inimest. Valitsuse toetajate meeleavaldusel osales umbes 85 000 – 92 000 inimest, vahendab

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?
Saada

Kommenteeri

Loe kommentaare (44)