Autori sõnul oli tema inspiratsiooniallikaks märkamine, et meie lähiajalugu eelmise sajandi lõpust kuni pandeemiani on hakanud sõlmi looma: „See ei ole enam pelk sündmuste järgnevus, ega ka tähendusetu teabemüra, vaid tasahilju on võimalik luua üldistusi ja narratiive.“ Kas see autoril õnnestus, otsustab muidugi lugeja.
Ajakirjanik ja luuletaja Karl-Martin Sinijärve sõnul võtab seda lugedes käimaminek aega, ent väljumine ei pruugi õnnestuda.„Hästi ajastut tabav romaan kõigile, kes mäletavad ja neilegi, kes ealiste iseärasuste tõttu ise mäletada ei saa,“ leiab ta.
Kirjandusuurija ja Juhan Liivi muuseumi juhataja Mari Niitra toob välja, et väga realistlik tegelaste kaader pakub samastumisvõimalust. „Aferistid ja aatemehed, ellujääjad ja allavandujad, pätid ja pühakud – me tunneme nad ära, need on inimesed meie seast. Lugejal on võimalus valida endale peategelane vastavalt oma soole, põlvkonnale ja meelelaadile. Omaette saavutus on, kui usutavalt ja empaatiliselt suudab Riismaa maainimesi kujutada.“
Empaatiavõimet võib Riismaale omistada tõesti, sest aasta alguses lõi ta laineid pretsedenditus olukorras, kui võitis kultuurkapitali essee võistlusel esikoha 18-aastase Nora Maria Londoni nime all. Autori tegeliku identiteedi koha pealt hoiti kultuuriavalikkust üle kuu aja teadmatuses. Teada oli vaid, et autor on „kirjandusringkonnas tuntud inimene“, kuid kes täpsemalt, tekitas hoogsalt spekulatsioone. Mõned pakkujad jõudsid siiski tõele päris lähedale, enne kui Kaur Riismaa „Plekktrummis“ sirmi tagant välja astus ja pseudonüümi ning alter ego omaks võttis.
Kaur Riismaa (snd 1986) on avaldanud kümme luulekogu ja seitse romaani, kirjutanud näidendeid ja stsenaariume. Mitmepalgelises loomingus on tema põhiteemasid suure ajaloo ja psühholoogilise aja põimumine inimese argipäevas. Riismaa on pälvinud tähelepanu ja tunnustust nii kodus kui kaugemal. Luulekogud „Merimetsa“ ning „Teekond päeva lõppu“ pälvisid Eesti Kultuurkapitali aastapreemiad. Romaan „Väike Ferdinand“ oli Euroopa Liidu kirjanduspreemia nominent. 2015. aastal võitis Riismaa kirjastuse Tänapäev romaanivõistluse, 2025. aastal Eesti Kirjanike Liidu romaanivõistluse. 2025. aastal pälvis Kaur Riismaa võistlustöö „Kuidas me tapsime püha“ esikoha ka Eesti Kultuurkapitali esseevõistlusel „Eesti kultuuri järgmised 100 aastat“.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani?
Saada
Kommenteeri
Loe kommentaare