Kas Eesti vajab riiklikku dirigenti, kes valib järgmised majanduse võitjasektorid, või riskime kalli ja valuliku eksitusega? Hüpoteetiline neoliberaalne majandusmõtleja seletab lahti ühe värske tööstuspoliitilise mõttepaberi, mis lubab sihipärast kapitali suunamist ning suuremat «majandussubjektsust».
Ent enne kui loosungid ja eeskujud Lõuna-Koreast Singapurini kõlama pannakse, tekib visalt küsimus: kelle rahaga neid katseid tehakse ja kes vastutab siis, kui plaan n-ö ei lenda?