Eesti soovis osta Ukrainale mürske ja maksis kokku 70 miljonit eurot ettemaksu indialastele, kes polnud varem ühtegi mürsku müünud, kuid sõjakraami asemel saadi üha uusi lubadusi ning nüüd on vaidlus kohtus.
Eesti Ekspress kirjutas, et Eesti soovis mürske osta Itaalias registreeritud ettevõttelt Datasel S.R.L, mis on aga sisuliselt pelk fassaad, sest ettevõte polnud varem ühtegi mürsku müünud ning selle taga seisid India äriperekonna võsukesed.
2024. aasta augustis sõlmis RKIK Dataseliga esimese müügilepingu ja saatis teele esimesed 15 miljonit eurot, kuid raha selleks ei tulnud siiski Eesti riigieelarvest, vaid Euroopa Rahurahastust.
Riigi kaitseinvesteeringute keskuse (RKIK) praegune peadirektor Elmar Vaher ütles, et tema poleks seda lepingut sõlminud ning otsus tehti väga kitsas ringis ja näiteks RKIK-i tollane hankejuht ei teadnud sellest mitte midagi.
RKIK-i tollane juht Magnus-Valdemar Saar vaidles sellele vastu ja möönis, et kolmandatest riikidest moona ostmisega käivad kaasas riskid, kuid tema sõnul ei tehtud ühtegi suurt otsust ilma ministeeriumi juhtide heakskiiduta.
Esimese lepingu läbirääkimiste ajal oli lisaks minister Hanno Pevkurile asjaga kursis ka toonane kantsler Kusti Salm ning edaspidi hoiti inforingis uut kantslerit Kaimo Kuuske.
Teise lepingu sõlmis RKIK Dataseliga 2024. aasta oktoobris ning taas läks teele üle kümne miljoni euro ettemaksu. Novembris pidi esimesena ostetud moonakogus Ukrainasse jõudma, aga siis teatas Datasel probleemidest. Sellele vaatamata sõlmiti 2024. aasta lõpus veel kaks lepingut ja maksti ära ettemaks, mida kokku kogunes juba umbes 70 miljonit.
Kuna soovitud mürske ikka ei saadud vaatamata lubadustele, pöördus Eesti kohtusse ning peamine lahing algab Euroopa arbitraažikohtus Strasbourgis.
Loe pikemalt Eesti Ekspressist.