Täpselt samasugused tunded tekivad Jimi äsja Loomingu Raamatukogus ilmunud „Inimese kostüümi“ puhul, mis tõukus Marguse enesetapule järgnenud leinast. Raamat on kerge kätte võtta, aga keeruline käest panna. Helesiniste kaante vahel õhe, paiguti pisarateni ränk. Sooviks talle peale puhuda nagu võilillele, et ehmed kanduksid võimalikult kaugele, seemnised langeksid mulda, kannaksid uusi kuldseid nutte.
See raamat võib päästa elusid.
„Tundsin end teesklejana, kui esimest korda läksin perearstile rääkima, et mul on nii suur ärevus, ei julge olla inimeste lähedal – natuke enne seda, kui Margusel see kõige hullem juhtus. Jube raske on leida vaimse tervise tuge, kuigi…