Uue kooliaasta künnisel on üle Eesti, eriti Tallinnas, tuhanded noored kohustusliku hariduse süsteemis registreerimata, mis tekitab küsimusi reformi tegeliku rakendamise kohta.
- —Eesti uue kooliaasta alguses on märkimisväärne hulk õpilasi, eriti Tallinnas, riiklikus hariduse infosüsteemis (EHIS) arveldamata, mis tekitab muret kohustusliku hariduse reformi täitmise pärast, mis nõuab kõigilt noortelt õpingute jätkamist kuni 18. eluaastani.
- —Kuigi registreerimata õppekohaga õpilaste arv on augusti keskpaigast vähenenud, on üleriigiliselt üle 1300 ja Tallinnas sadu õpilasi, kellel puudub kinnitatud õppekäik, mis nõuab nende jälgimist ja sobivate õppimisvõimaluste leidmist.
- —Haridusasutused, sealhulgas Tallinna Läänemere Gümnaasium, kogevad õpetajate puudust erinevates ainetes, mis raskendab akadeemiliseks aastaks valmistumist.
- —Reformi rakendamine on toonud esile lahknevused Haridusministeeriumi ja Tallinna linnaametnike vahel seoses ettevalmistava hariduse programmide valmisoleku ja suutlikkusega, mis on mõeldud õpilastele, kes ei leia koheselt kohta kesk- või kutsekoolis.
- —Tallinnas võetakse haridusreformide kõrval kasutusele uued rahalised toetusmeetmed peredele, sealhulgas lapsehooldustoetused ja suurendatud koolitoetused, mille eesmärk on toetada peresid ja hõlbustada üleminekut eestikeelsele õppele.