Sotsiaalkindlustusameti andmetel pöörduti 2025. aastal riigi ohvriabiteenuste poole ligi 20 000 korral. Kõige sagedamini otsiti abi vaimse vägivalla ja teiste vaimse tervise murede tõttu, kuid tuge vajasid ka füüsilise, seksuaal- ja lähisuhtevägivalla ohvrid.
kuriteoohvrite kaitse projekti IMPACT projektijuht Gerttu Aavik. Foto: Erakogu
Kuriteoohvrite kaitse projekti IMPACT projektijuhi Gerttu Aaviku sõnul ei tea paljud inimesed piisavalt hästi, millised õigused neil pärast kuriteoohvriks sattumist on või millist abi on võimalik saada. Seetõttu toob ta välja viis olulist sammu, mis aitavad raske kogemuse järel taastumisega alustada.
1. Ära jää juhtunuga üksi
Pärast kuritegu püüavad paljud võimalikult kiiresti tavapärase elu juurde naasta, lootes, et raske kogemus möödub ajapikku iseenesest. Tegelikkuses aitab just varakult saadud tugi ennetada trauma süvenemist. Kui juhtunu mõjutab und, tööd, suhteid või turvatunnet, tasub abi otsida esimesel võimalusel.
«Kuriteoohvrina on Eestis igal inimesel õigus tasuta ohvriabile, vajadusel psühholoogilisele toele ning teabele oma õiguste ja menetluse kohta. Raskemate vägivallakuritegude korral on võimalik taotleda ka riiklikku hüvitist ning kasutada näiteks tugiisiku või tõlgi abi. Kahjuks ei jõua see info alati inimesteni õigel ajal,» ütles Aavik.
Ta lisas, et kuriteo mõju inimesele ei lõpe menetluse algusega: «Väga sageli algab just siis kõige keerulisem aeg, mil tuleb toime tulla hirmu, trauma ja ebakindlusega.»
2. Pöördu ohvriabisse – ka siis, kui alles kaalud politseisse minemist
Levinud on eksiarvamus, et ohvriabi on mõeldud üksnes raskete vägivallakuritegude ohvritele või et abi saamiseks peab politseile olema avaldus juba esitatud. Tegelikult on oodatud kõik, kes on langenud kuriteo või vägivalla ohvriks, samuti nende lähedased.