Lisaks opositsiooni 39 muudatusettepanekule esitasid kolmapäeva õhtul olnud tähtajaks oma muudatusettepanekud tuleva aasta riigieelarve eelnõusse kaks reformierakondlasest riigikogu liiget: Aivar Sõerd ja Mart Võrklaev. Mõlemad näevad paremat rakendust kliimaministeeriumi eelarvesse paigutatud 14 miljonil eurol.
Endine rahandusminister Mart Võrklaev tegi ettepaneku vähendada riigi 2026. aasta eelarves kliimaministeeriumi valitsemisala mere ja vee programmi, meremajanduse konkurentsivõime ja veetaristu arendamise muude toetuste eelarvet üheksa miljoni euro võrra ning suunata see raha riigieelarve kulude vähendamiseks.
“Arvestades riigieelarve keerulist olukorda ja jätkuvat vajadust hoida kulud kontrolli all ja vähendada riigieelarve defitsiiti, on vajalik kriitiliselt üle vaadata riigi kulud, sh toetused, mis ei ole otseselt vältimatud ja hädavajalikud. Muudatusettepaneku eesmärk on vähendada kulutusi programmist, mille kaudu on varem toetatud ja plaanitakse toetada reisilaevandusega seotud ettevõtteid, eelkõige AS Tallink Gruppi ja temaga seotud ettevõtteid,” seisab Võrklaeva seletuskirjas.
Võrklaev lisas, et koroonakriisi ajal oli taoline toetus mõistetav, ent praegu enam mitte. Samuti on tema väitel majanduse olukord paranenud ning paranemas, mis toob kaasa ka kaubavoogude ja reisijateveo kasvu, mis toetab omakorda laevandussektori hakkamasaamist ja arengut.
“Erinevalt ettevõtete majandusolukorra paranemisest on riigi rahanduse seisukord äärmiselt pingeline ja lisandunud kaitsekulude tõttu kujuneb eelarve puudujääk juba 2026. aastal eelarvereeglitega maksimaalselt lubatud piirini,” põhjendas Võrklaev raha ümbersuunamise vajadust.
Teine endine rahandusminister Aivar Sõerd tegi ettepaneku suunata viis miljonit rohereformi- ja keskkonnateadlikkuse valdkonna kulude kasvuks ettenähtud raha konkurentsivõime arendamise valdkonda, mis asub justiits- ja digiministeeriumis.
“Konkurentsivõimeline ärikeskkond on määrav tegur majanduse kasvuteele suunamisel. Muudatusettepaneku eesmärk on suunata rohkem raha konkurentsivõimelise ärikeskkonna valdkonda,” põhjendas Sõerd.
Katteallikaks pakkus ta kliimaministeeriumi rohereformi eelarve vähendamist viie miljoni võrra seepärast, et antud valdkonna eelarve kasvab 2024. aastaga võrreldes kahekordseks, samal ajal on aga mõõdikud ja sihttasemed täidetud ja ületatud.
“Kui veel 2024. aastal oli roheüleminekut toetavate teekaartide arv 0 tükki, siis 2026. aastal on teekaarte juba kaheksa tükki. Kui 2024. aastal oli KGH/keskkonna jalajälje hinnanud ministeeriumite osakaal 0,00 protsenti, siis 2026. aastal on nende osakaal 100,00 protsenti. Kasvab ka EL ökomärgiste arv ning väljastatud EMAS registreerimistunnuste arv,” selgitas Sõerd.
“Muudatusettepaneku järgselt jätkub antud valdkonna kulude kasv, aga veidi aeglasemas tempos. Muudatusettepaneku eesmärk on seega suunata osa rohereformi- ja keskkonnateadlikkuse valdkonna kulude kasvuks ettenähtud raha konkurentsivõime arendamise valdkonda,” kirjutas Sõerd oma ettepanekus.
Riigikogu rahanduskomisjon arutab muudatusettepanekuid neljapäeva pärastlõunal.