Kuritegu saab läbi hetkega, kuid selle mõju võib kesta aastaid. Kuidas ja kust leida abi?

Kuriteoohvrite kaitse projekti IMPACT projektijuhi Gerttu Aaviku sõnul ei tea paljud inimesed piisavalt hästi, millised õigused neil pärast kuriteoohvriks sattumist on või millist abi on võimalik saada. Seetõttu tõi ta välja viis olulist sammu, mis aitavad taastumisega alustada.

1. Ära jää juhtunuga üksi

Pärast kuritegu püüavad paljud inimesed võimalikult kiiresti tavapärase elu juurde naasta ja loodavad, et raske kogemus möödub ajapikku iseenesest. Tegelikkuses võib just varakult saadud abi aidata ennetada trauma süvenemist ning muuta taastumise lihtsamaks.

„Kuriteoohvrina on Eestis igal inimesel õigus tasuta ohvriabile, vajadusel psühholoogilisele toele ning teabele oma õiguste ja menetluse kohta. Raskemate vägivallakuritegude korral on võimalik taotleda ka riiklikku hüvitist ning kasutada näiteks tugiisiku või tõlgi abi. Kahjuks ei jõua see info alati inimesteni õigel ajal,“ ütles Aavik.

Tema sõnul ei lõpe kuriteo mõju inimese jaoks siis, kui menetlus algab. „Väga sageli algab just siis kõige keerulisem aeg, mil tuleb toime tulla hirmu, trauma ja ebakindlusega,“ lisas ta.

Kui juhtunu mõjutab und, tööd, suhteid või turvatunnet, tasub abi otsida võimalikult varakult. Mida varem inimene tuge saab, seda suurem on võimalus ennetada trauma süvenemist.

2. Võta ühendust ohvriabiga ka siis, kui alles kaalud politseisse pöördumist

Paljud arvavad ekslikult, et ohvriabi on mõeldud üksnes raskete vägivallakuritegude ohvritele või et abi saamiseks peab olema politseile avaldus esitatud. Tegelikult võivad abi küsida kõik inimesed, kes on langenud kuriteo või vägivalla ohvriks, samuti nende lähedased.

Pärast kuritegu ei pruugi inimene olla valmis kohe politseisse pöörduma. Juhtunu mõistmine, turvatunde taastamine ja otsuse tegemine võivad võtta aega. Politsei- ja Piirivalveameti 2025. aasta avaliku arvamuse uuringu kohaselt ei teavitanud 34% viimase 12 kuu jooksul kuriteo ohvriks langenud vastajatest politseid juhtunust ühelgi korral. See näitab, kui oluline on, et nõu ja tuge oleks võimalik saada ka enne politseisse pöördumise otsust.

Ohvriabi aitab mõista, millised õigused inimesel on, pakub emotsionaalset tuge ning vajadusel suunab psühholoogilise abi, tugiisiku või teiste tugiteenuste juurde. Ohvriabi poole pöördumine ei kohusta politseile avaldust esitama ning kõiki otsuseid ei pea tegema kohe.

„Abi saamine ei tohiks sõltuda sellest, kas inimene suudab keerulises olukorras ise süsteemis õige ukse üles leida,“ rõhutas Aavik. Tema sõnul võib ohvriabi poole pöörduda ka siis, kui inimene alles kaalub politseisse pöördumist või vajab lihtsalt nõu ja selgitusi.

3. Tea oma õigusi ja küsi julgelt

Kuriteoohvrina ei pea inimene ise välja selgitama, millist abi tal on võimalik saada, selleks on olemas spetsialistid. Aaviku sõnul ei tea paljud inimesed aga endiselt, millised õigused neile seadusega tagatud on. „Õigused aitavad inimest ainult siis, kui ta neist teab ja oskab neid kasutada,“ sõnas ta.

Kuriteoohvril on õigus tasuta ohvriabile ja menetlust puudutavale teabele. Samuti võib inimesel olla õigus psühholoogilisele abile, tugiisikule, tõlgile või hüvitisele. Kui midagi jääb arusaamatuks, tasub julgelt küsida nii ohvriabitöötajalt kui ka menetlejalt.

4. Ära alahinda vaimset vägivalda

Vaimne vägivald jätab sageli nähtamatud, kuid sügavad jäljed. Seda kinnitab ka statistika – ligi kaks kolmandikku ohvriabisse pöördumistest on seotud vaimse tervise muredega, mille taga on sageli pikaajaline vaimne vägivald.

„Paljud ei oska oma kogemust esialgu isegi vägivallana ära tunda. Mida varem inimene abini jõuab, seda suurem on võimalus ennetada trauma süvenemist ja toetada taastumist,“ ütles Aavik.

Pidev alandamine, ähvardamine, kontrollimine või hirmutamine võivad inimese vaimset tervist kahjustada sama tõsiselt kui füüsiline vägivald. Abi tasub otsida juba esimeste ohumärkide ilmnemisel.

5. Anna endale aega taastuda

Taastumine ei lõpe alati siis, kui uurimine või kohtumenetlus on läbi. Paljud inimesed vajavad tuge veel kuid või isegi aastaid hiljem. Seda kinnitab ka Sotsiaalkindlustusameti statistika.

Möödunud aastal sai traumast taastumist toetavat vaimse tervise abi 2292 inimest. Naiste tugikeskused pakkusid tuge 1908 naisele ning turvalist majutust vajas 127 naist, kes viibisid tugikeskuses keskmiselt kuu aega.

„Taastumine on enamasti pikk protsess ning oluline on, et inimene ei peaks abi otsides süsteemis üksi toime tulema,“ ütles Aavik. Tema sõnul vajavad inimesed sageli korraga nii emotsionaalset tuge, praktilist nõustamist kui ka turvalist keskkonda.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?Saada