Väljaanne Politico andis ülevaate, kuidas Euroopa ambitsioonid suurendada elektri tootmist aatomienergiast – mis on valitsuste jõupingutuste keskne osa nullheite eesmärkide saavutamisel ja kasvava elektrinõudluse rahuldamiseks – põrkusid sel suvel kliimamuutuse tagajärgedega ning hakkavad mõjutama uute jaamade rajamist.
Kurnavad kuumalained ja süvenev põud viisid Euroopa jõgede veetaseme augustis rekordiliselt madalale, jättes mitu tuumaelektrijaama ilma reaktorite jahutamiseks vajalikust veest. Selle tagajärjel toimunud jaamade seiskamine või tootmise piiramine on pannud valitsused ja ettevõtted kaaluma, kas nende miljarditesse eurodesse ulatuvaid uute tuumaelektrijaamade rajamise plaane tuleks kohandada, et arvestada kliimaga seotud katastroofide kasvava ohuga.
“Kliimamuutus muudab tuumaenergia üha ettearvamatumaks,” ütles Rootsis asuva Kuningliku Tehnoloogiainstituudi (KTH) professor Per Högselius.
Politico tõdes, et lõppeva suve äärmuslike ilmastikuolude tagajärjed on olnud dramaatilised ka tuumaenergeetikale ning tõi esile suurimat tähelepanu pälvinud juhtumid aatomielektrijaamadega.
Bulgaaria ainus tuumaelektrijaam vähendas elektritootmist. Rumeenia korraldas lõhkamisi, et hoida veevoolu üleval, kuid oli lõpuks sunnitud ikkagi mõlemad oma reaktorid sulgema. Ungari suutis napilt oma ainsa tuumaelektrijaama veepuuduse tõttu ähvardanud sulgemise ära hoida. See jaam toodab poole riigi elektrist, kuid vähendas tootmist kolmveerandi võrra. Prantsusmaal tuli rekordarv reaktoreid ajutiselt seisata või nende võimsust vähendada.
Isegi kui vett on piisavalt, võivad jõgede tõusvad temperatuurid mõnikord sundida reaktoreid seiskama, sest eeskirjad keelavad elektrijaamadel nende reaktorite jahutamisega soojenenud vett jõkke tagasi lasta, et kaitsta kohalikku elusloodust. Šveits sulges juunis sel põhjusel ühe reaktori.
Põud pole aga ainus probleem. Üha sagedasemad metsatulekahjud, tormid ja üleujutused võivad samuti kujutada ohtu tuumaelektrijaamadele.
“On täiesti selge, et hakkame seda üha sagedamini nägema,” ütles Högselius seiskamiste ja tootmiskärbete kohta.
See suundumus tekitab küsimusi Euroopa ambitsioonikate plaanide kohta pöörata tagasi tuumaenergia tootmise pikaajaline langus. Suur rühm Euroopa Liidu riike soovib suurendada ühenduse tuumaenergia tootmist sajandi keskpaigaks 50 protsenti, samal ajal kui Ühendkuningriik plaanib sama aja jooksul oma tuumaenergia tootmisvõimsust neljakordistada.
Tuumaenergia kogub taas populaarsust ka mujal. Kogu maailmas võib tuumaenergiast elektri tootmine 2050. aastaks kolmekordistuda, mida toetavad kasvav soov toota elektrit kodumaistest allikatest, suurenev elektrinõudlus ja jõupingutused vähendada süsinikuheidet. Ameerika Ühendriikides soovib president Donald Trumpi administratsioon 2050. aastaks tuumaenergia tootmisvõimsust neljakordistada, osaliselt selleks, et rahuldada tohutult elektrit tarbivate andmekeskuste plahvatuslikku kasvu.
Samas on Euroopa maailma kõige kiiremini soojenev maailmajagu ning on kliimariskidest eriti ohustatud, sest paljud siinsed reaktorid on rajatud siseveekogude äärde või sõltuvad jahutusveekogudest, mida põud mõjutab, tõdes Politico.
“Temperatuuritõus Euroopas on olnud üks maailma suurimaid. Seetõttu näeb Euroopa mõningaid neist mõjudest esimesena,” ütles Rahvusvahelise Energiaagentuuri (IEA) elektrisektori üksuse juht Brent Wanner.
“Üle 70 protsendi praegu töötavast või ehitusjärgus olevast tuumaenergia tootmisvõimsusest paikneb kolmes piirkonnas – Põhja-Ameerika idaosas, Lääne- ja Kesk-Euroopas ning Ida-Aasias – ning kõiki neid piirkondi ähvardavad tulevikus mitmesugused kliimaohud, sealhulgas äärmuslik kuumus, tugevad sademed, ranniku- ja jõgede üleujutused ning troopilised tsüklonid,” kirjutas Rahvusvaheline Aatomienergiaagentuur (IAEA) 2022. aastal.
2022. aastal sõltus maailmas umbes 15 protsenti reaktoritest mageveeallikatest, mida soojenemine märkimisväärselt mõjutas. IAEA hinnangul kasvab see osakaal järgmise 20 aasta jooksul 25 protsendini.
Põud on terav probleem Lõuna-Aasias ja Euroopas, suurendades tootmiskatkestuste riski. Agentuur on rõhutanud, et Euroopas, eriti aga Lõuna-Prantsusmaal asuvaid reaktoreid võib oluliselt mõjutada see, et järjestikuste ilma vihmata päevade arvu kasvab järsult.
Reaktorid, mis saavad jahutusvett järvedest või merest, mitte jõgedest, ei ole põua suhtes nii haavatavad, kuid neid ähvardavad teised probleemid.
Näiteks Põhja-Ameerika ja Ida-Aasia tuumataristu puutub IAEA hoiatuse kohaselt kokku üha suurema tsüklonite ja muude tormide ohuga. Pikemas perspektiivis võib merepinna tõus ohustada rannikul asuvaid tuumaelektrijaamu, eriti USAs ja Jaapanis.
Ja siis on veel millimallikad: need sültjad loomad tunnevad end soojemates vetes hästi ning võivad paljuneda suurteks rannikule kogunevateks parvedeks, mis ummistavad mõnikord tuumaelektrijaamade pumpamissüsteeme – nii juhtus sel suvel Prantsusmaal.
IAEA andmetel on elektrijaamade katkestuste sagedus suvel suurem kui talvel ning see on alates 1990. aastast iga kümnendiga suurenenud.
Rahvusvaheline Energiaagentuur jälgib samuti kliimamuutuse mõju energiataristule. Wanneri sõnul on IEA tuvastanud, et pikemalt kestvad äärmuslikud ilmastikunähtused suurendavad elektrisüsteemide koormust. Enamik süsteeme on aga projekteeritud mõne päeva või nädala kestvate kuumalainete jaoks, ütles Wanner.
“Aga kui see kestab üle kahe nädala, kolm nädalat või kuu, on olukord palju keerulisem. See on süsteemile palju suurem koormus,” märkis ta.
Soojeneva maailmaga kohanemine
Selle suve äärmuslikud ilmastikunähtused ei ole pannud Euroopat oma tuumaenergia ambitsioone ümber hindama, kuid need sunnivad valitsusi oma plaane kohandama ning ettevõtteid investeerima meetmetesse, mis muudaksid reaktorid vastupidavamaks, sedastas Politico.
Prantsusmaa riiklik tuumaenergiakontsern EDF teatas, et kavatseb 2040. aastaks kulutada 4,3 miljardit eurot oma elektrijaamade kohandamiseks kliimamuutuse mõjudega.
Ungari peaminister Péter Magyar lubas uuesti üle vaadata riigi ainsa tuumaelektrijaama laiendamise plaanid. Paksi jaam oli lähedal seiskamisele ning Magyar põhjendas kaalumise vajadust sellega, et tema sõnul ei sobi elektrijaama jahutussüsteem globaalse soojenemise tegelikkusega.
Rumeenia energeetikaministeerium teatas, et põud ei ole muutnud riigi seisukohta tuumaenergia laiendamise suhtes, kuid rõhutab veelgi vajadust tagada, et tulevasi projekte hinnataks nõuetekohaselt paljude kliima-, hüdroloogiliste, keskkonna- ja energiasüsteemi tingimuste alusel.
Bulgaaria ja Ungari ministeeriumid kommentaaripalvetele ei vastanud.
Esile kerkivad riskid võivad sundida ka valitsusi otsima järgmise põlvkonna tuumareaktoritele vähem haavatavaid asukohti, mis võib niigi keerulist jaamade ehitamise protsessi veelgi raskendada. Üks Prantsusmaa kõrge ametnik ütles, et vee kättesaadavus on üks võtmetegureid, mis määrab tuumaelektrijaama asukoha.
On märke, et riigid ja energiatööstus arvestavad uue tegelikkusega juba praegu, märkis Politico.
“Valdav enamik uusi ehitusprojekte paikneb rannikul,” ütles Wanner. “Tegelikult on selle probleemiga juba struktuurselt arvestama hakatud.”