Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas (Eesti 200) ütles “Esimese stuudios”, et kuna õpilased ei ole veel sisse kantud, ei saa veel öelda, mitu õpilast koolikohata jääb.
1. septembri seisuga on koolikohata noori 1300. Kallase sõnul ei kanna koolid neid veel sisse ja nimekirjade lukkulöömise tähtaeg on 10. september.
“Me ei tea tegelikult, kui palju on täna konkreetselt koolikohata õpilasi, sellepärast et koolid kannavad oma õpilased sisse 10. septembriks,” ütles Kallas.
“Ma täna küsisin veel üle ka paljudest meie riigikoolidest. Nad veel ootavad viimaseid liikumisi, sest päriselt, mõned õpilased vahetavad veel praegugi veel koolikohta,” ütles Kallas.
“Kui ma vaatasin üle, kes need lapsed on, kelle kohta puudub täna hariduse infosüsteemis märge, et nad oleks koolikoha saanud, siis suur hulk nendest lastest on Ukraina nimedega. Koolid tunnistavad, et nad ei saa nende laste vanematega ühendust – et me ei tea, kas need lapsed on Eestis või nad on Eestist lahkunud, kas nad tulevad tagasi Eestisse või nad ei plaanigi Eestisse tagasi tulla. Suurusjärgus kuskil 500 last on sellist, kes on Ukraina lapsed ja me teadagi ei, kus nad on,” ütles Kallas.
Kallase sõnul võiks kaaluda Soomega sarnase süsteemi loomist, kus õpilased seavad omale kooli valikud pingeritta. “Soomes saab valida ainult seitse valikut põhikooli lõpus – ehk siis seitse kooli, kuhu sa saad avalduse esitada, ja need seitse tuleb pingeritta seada. Ja nüüd, oletame, et sa saad pakkumise sellest keskmisest koolist – kaks esimest, kes sul pingereas olid, nendelt sa pakkumist veel ei saa, aga saad sellelt, kes sul pingereas kolmandal oli, siis alumised – neljas, viies, kuues, seitsmes – kukuvad automaatselt ära, sinna koolidesse sa enam tegelikult ümber mõelda ei saa. Küll sa saad aga võimalusel ümber mõelda ülespoole – ehk siis oma esimese ja teise eelistuse, sinna poole saad liikuda, kui seal kohad vabanevad. See teeb olukorra koolide jaoks lihtsamaks, et sa ei tee veel augusti lõpus otsuseid ümber,” rääkis Kallas.
Kallas sõnul on koolide vahelist liikumist liiga palju. “See tekitab koolidele väga suurt pidevat nimekirjade ümbertegemist, sellepärast et lapsed liiguvad veel septembri esimesel nädalal ka,” sõnas Kallas.
“Ilmselt on vaja ikkagi kuidagi neid vabadusi natukene koomale tõmmata, neid piiranguid panna, et valik ei ole nagu absoluutne ja piiramatu,” lisas ta.
“Meie haridussüsteemis on väga tugevalt hinnatakse seda koolide autonoomiat ja õigust ise otsustada oma vastuvõtuprotsesse. Et ma arvan, et see on ühiskonna aruteluteema, et kui see nii-öelda väga suur vabadus vastuvõtu korraldamisest tekitab selle pinge, nagu me täna siin näeme, siis võib-olla on mõistlik teatud vabadustest loobuda selleks, et asi oleks kõigile ühetaolisemalt selgem,” rääkis Kallas.
Kõige suuremaks probleemiks Eesti koolides nimetas Kallas õpetajate puudust.
“Meil ei ole piisavalt õpetajaid. Meil ei ole piisavalt neid õpetajaid, kes on omandanud õpetaja kvalifikatsiooni. Ja kui tehisaru tulekuga on siin keegi avaldanud lootust, et AI võtab õpetaja töö üle ja meil on tulevikus õpetajaid vähem vaja ning selle tõttu õpetajate arv langeb, siis praegu ma küll ei usu seda juttu. Sellepärast et tehisaru tulekuga muutub inimestevahelise õppimise suhe veel olulisemaks. Ja ma arvan, et klassikomplektid muutuvad väiksemaks, õpetajate üks-ühele suhtlemist ja õppimist on rohkem, nii et tegelikult, ma arvan, meil tulevikus on õpetajaid rohkem vaja, kui meil neid täna on. Ja selle tõttu see ressursipinge – leida õpetajaid, leida häid õpetajaid – on ka tulevikus täpselt samasugune,” rääkis Kallas.