Eesti aerutaja Elizaveta Fedorova tuli Poznanis lõppenud maailmameistrivõistlustel naiste ühesüsta 1000 meetri distantsil viiendaks, lisaks sai ta kahel distantsil 13. koha. Eesti Aerutamisföderatsiooni peasekretär Kristo Sepa sõnul on Los Angelese olümpia noore sportlase jaoks igati mõistlik eesmärk.
Eelmisel nädalal Poolas Poznanis toimunud rajaaerutamise maailmameistrivõistlusted olid Eesti väikese koondise jaoks kokkuvõttes edukad ja väärivad tähelepanu. 22-aastane Narvast pärit Elizaveta Fedorova sai naiste ühesüsta 1000 meetri distantsil MM-i konkurentsis koguni viienda koha. Olümpiaprogrammi kuuluval 500 meetri distantsil oli ta 13., sama koht tuli 5000 meetris.
Sportlase areng on silmnähtav – mullust taset parandas ta kõvasti, sest kerkis nüüd 500 meetris MM-il kümne ja 1000 meetris kaheksa koha võrra. Esikümnesse jõudis Fedorova 1000 meetris ka käesoleva aasta EM-il.
“Kui võrrelda eelmise aasta MM-iga, siis viies koht oli päris kõva edasiminek juba. Aga kindlasti ei saa mainimata jätta, et suur edasiminek toimus ka 500 meetri distantsil, mis on ka olümpiadistants. See on meie jaoks isegi natuke olulisem,” ütles Eesti Aerutamisföderatsiooni peasekretär Kristo Sepp Vikerraadiole. “Areng on tulnud treenituse pealt ja ka selle pealt, tema enda treener teeb tänapäevast teadustööd. Uurib aerutamistehnikat, vaatab videosid ja analüüsib neid, ka sealt on areng tulnud ja tuleb veelgi. Treener oli ise selle tulemuse üle väga õnnelik.”
Sepa sõnul pelgas alaliit, et Fedorova oli pikast hooajast juba väsinud. “Eks natuke kartsime, et see võistlus on küllaltki hooaja lõpus ja tal on olnud väga tihe graafik. Arvasime, et ta on väsinud, aga suutis veel üllatada,” sõnas peasekretär.
Eesti Aerutamisföderatsiooni peasekretär Kristo Sepp Autor/allikas: Karli Saul
Aerutamiskogukond teeb tööd selle nimel, et Fedoroval tekiks võimalus jõuda 2028. aasta Los Angelese olümpiamängudele. Eelmise põlvkonna kohalikel tippudel ehk Joosep Karlsonil, Kaspar Sulal ja Kaarel Aluperel olümpiale pääsemine ei õnnestunud.
“Kui nüüd võrrelda Joosepi, Kaspari ja Kaarliga, siis nende ajal oli olümpiale kvalifitseerumine selline, et sa pidid teatud võistlusel olema kõige parem, et olümpiale pääseda. Sellest aastast on toodud olümpiale pääsemiseks punktisüsteem, kus igalt rahvusvaheliselt võistluselt kogutakse punkte. Punktide korjamine on sportlastele lihtsam ja loodan, et see võimalus on ka meil suurem. Mitte, et meil sportlane kehvem oleks,” rääkis Sepp.
“[Los Angelese olümpiamängud] on täiesti mõistlik eesmärk,” lisas ta.
Äsjastel maailmameistrivõistlustel tegi kaasa teinegi Eesti sportlane, Fred Kahu. Ta osales kokku neljal erineval ühesüsta distantsil, saades kohti kolmandas kümnes. “Fred Kahu on küllaltki noor sportlane, ka ikkagi hingega asja juures. Käinud know-how’d korjamas ka mujal maailmas. Tema debüütvõistlus kindlasti andis kõva emotsiooni ja ta sai aru, kuhu peaks aerutamisega välja jõudma,” sõnas Sepp.
Tema sõnul on Eesti aerutajaid aidanud palju ka Ida-Virumaal Aidus avatud tänapäevane veekeskus. “Aidu veekeskus on igapäevast avatud suvel ja kui meie võistlejad või sõudjate võistlused seal toimuvad, siis on seal alati ka pealtvaatajaid,” ütles Sepp.