1. Äriseadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta
Tüüp: Seaduse eelnõu
Eelnõu muudab ettevõtluskeskkonna reegleid paindlikumaks ja vähendab ühingute halduskoormust. Lihtsustatakse muu hulgas osanike ja aktsionäride koosolekute kvoorumi, osakapitali sissemakse, nõukogu koosolekute ning üldkoosoleku kutsete nõudeid. Samuti laiendatakse osanike ja aktsionäride õigust saada teavet ühingu ja selle tütarettevõtete kohta.
Oluliselt muutub osaühingu osade võõrandamise kord. Edaspidi saavad pooled ise kokku leppida, millal osa üle läheb ning osa üleminek ei sõltu enam äriregistri kandest. Äriregistris olev osanike nimekiri muutub deklaratiivseks ja seda hakkab pidama juhatus.
Uue võimalusena saab asutada erasihtasutuse ehk erahuvides tegutseva sihtasutuse vara hoidmiseks ja haldamiseks, näiteks perevara või talu järjepidevaks korraldamiseks. Samuti võimaldatakse sihtasutuse asutajal oma asutajaõigustest loobuda.
Lisaks laiendatakse äriregistri automatiseerimise võimalusi. Näiteks on edaspidi võimalik automatiseerida ka ärinime kontroll, mis lihtsustab osaühingu asutamise protsessi veelgi.
Seadus on plaanitud jõustuma valdavalt üldises korras. Osa muudatusi jõustub 1. aprillil 2027 ning osaühingute ja hooneühistute liikmete nimekirja uus regulatsioon 1. veebruaril 2028.
2. Rahvatervishoiu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna koostöö) eelnõu
Esitaja: sotsiaalminister Karmen Joller
Tüüp: Seaduse eelnõu
Eelnõu eesmärk on siduda praegu eraldi toimivad tervishoiu- ja sotsiaalsüsteem ühtsemaks tervikuks ning parandada abi korraldamist inimestele, kes vajavad korraga mõlema valdkonna tuge. Praegu on tervishoid peamiselt riigi ja Tervisekassa ning sotsiaalteenused kohalike omavalitsuste vastutusel, mistõttu erinev töökorraldus ja puudulik andmevahetus võivad põhjustada abi hilinemist või dubleerimist. Muudatuste vajadust suurendavad ka rahvastiku vananemine, krooniliste haiguste sagenemine ja kasvavad kulud.
Reformiga luuakse maakondlikud heaolupiirkonnad ja koostöökogud ning igasse piirkonda tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna inimesekeskne koostööorganisatsioon ehk TERVIK. See ühendab kohalikud omavalitsused, perearstid ja haiglad ühiste eesmärkide nimel tegutsevaks koostöövõrgustikuks. Tervise- ja heaoluprofiili abil hakatakse siduma piirkonna elanike vajadusi teenuste kasutuse ja kuludega. Tervisekassa roll laieneb ravi rahastamiselt ka piirkondliku koostöö, ennetuse ja tervise edendamise toetamisele.
Kompleksse teenusevajadusega inimestele luuakse koordinatsiooniteenus ja terviseteejuhi roll. Terviseteejuht koostab inimesele heaoluplaani, koondab tervise- ja sotsiaalvaldkonna info ning koordineerib vajalikke teenuseid ja infovahetust. Reform suurendab käivitusfaasis kohalike omavalitsuste ning tervishoiu- ja sotsiaaltöötajate töökoormust, kuid pikemas vaates peaks ühtne töökorraldus koos koordinatsiooniteenuse ja digilahendustega vähendama dubleerimist ning spetsialistide ajakulu.
Piirkondlikud koostööorganisatsioonid luuakse 1. novembriks 2027 ning tulemusrahastamine ja koordinatsiooniteenus rakenduvad 1. maist 2028. Reformi hinnanguline kogukulu aastatel 2026–2032 on ligi 64 miljonit eurot, millest rahastatakse peamiselt terviseteejuhtide teenust, koostööorganisatsioonide juhtimist, IT-lahendusi, koolitusi ja Tervisekassa lisatööjõudu. 2030. aastaks on vaja ligikaudu 231 spetsialisti, keda plaanitakse ette valmistada järk-järgult.
3. Kindlustustegevuse seaduse ja võlaõigusseaduse muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: Seaduse eelnõu
Eelnõu seadusena jõustumine muudab kindlustusturu paindlikumaks ja vähendab ettevõtjate halduskoormust.
Olulisema muudatusena saavad kindlustusmaaklerid hakata kindlustuse pakkumisel kasutama esindajaid. See loob klientidele uue võimaluse kindlustuslepingu sõlmimiseks ja aitab suurendada kindlustuse kättesaadavust. Esindajatele kehtivad samad kindlustuse turustamise nõuded nagu maakleritele ja agentidele ning nende tegevuse eest vastutab kindlustusmaakler. Esindajatele laieneb samuti finantsinspektsiooni järelevalve.
Lisaks lihtsustatakse piiriülest kindlustustegevust. Teise riigi kindlustusandja saab edaspidi Eestis püsivalt tegutseda ilma siin filiaali asutamata ning sama võimalus tekib Eesti kindlustusandjatel teistes riikides tegutsemisel.
Halduskoormuse vähendamiseks kaotatakse ka kindlustusmaakleri kohustus avaldada majandusaasta aruanne oma veebilehel ja asukohas. Kindlustusvaldkonna teateid ei pea edaspidi avaldama üleriigilises päevalehes, vaid need avaldatakse Ametlikes Teadaannetes.
Seadus jõustub üldises korras.
4. Isikunimeseaduse eelnõu
Esitaja: siseminister Igor Taro
Tüüp: Seaduse eelnõu
Eelnõuga ajakohastatakse isikunime andmise ja muutmise korda, et see vastaks tänapäevasele elukorraldusele ja arendaks Eesti nimetraditsiooni. Muudatustega vähendatakse identiteedivarguse võimalusi ja piiratakse raskete kuritegude toimepanijate võimalust oma minevikku nimevahetusega varjata.
Olulise muudatusena piiratakse teatud kuritegudes süüdi mõistetud inimeste võimalust nime muuta. Vägistamise, kehalise väärkohtlemise, laste vastu suunatud kuritegude, rahapesu, narkokuritegude ja organiseeritud kuritegevuse jm puhul kehtib nime muutmise piirang kuni karistusandmete kustutamiseni. Kõige raskemate kuritegude puhul kehtestatakse eluaegne nime muutmise keeld. See puudutab muu hulgas mõrva, riigireetmist, raskendavatel asjaoludel toime pandud vägistamist ja lastevastaseid kuritegusid, samuti sõjakuritegusid ja sõjapropagandat, salakuulamist ning inimkaubandust.
Samuti piiratakse võimalust võtta endale juba kasutusel olev perekonnanimi. Vabalt saab valida perekonnanime, mida ükski elav inimene rahvastikuregistri andmetel ei kanna. Muudatuse eesmärk on vältida näilise põlvnemis- või sugulussuhte loomist ja vähendada identiteedivarguse võimalusi. Piirang ei puuduta perekondliku seose alusel saadavat nime, näiteks esivanema perekonnanime.
Nime muutmisel lähtutakse edaspidi senisest enam inimese vajadusest loobuda oma praegusest nimest, mitte soovist võtta endale konkreetne juba kasutusel olev nimi. Uute ja unikaalsete perekonnanimede kasutuselevõtt aitab ühtlasi arendada Eesti nimetraditsiooni. Juba praegu valib unikaalse perekonnanime ligi viiendik uue perekonnanime taotlejatest.
5. Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja Kaitseväe korralduse seaduse muutmise seaduse (tegevusloa ja registreeringuga seotud muudatused) eelnõu
Esitaja: sotsiaalminister Karmen Joller
Tüüp: Seaduse eelnõu
Eelnõu eesmärk on ajakohastada tervishoiuteenuste korraldust, tugevdada patsiendiohutust ning anda Terviseametile paremad võimalused hinnata tervishoiuteenuste kvaliteeti. Tegevusloa andmisel saab Terviseamet edaspidi lisaks vormilistele nõuetele hinnata ka teenuse sisu, töökorraldust ning kvaliteedi ja patsiendiohutuse tagamist. Samal ajal lihtsustatakse tegevusloa menetlust, kasutades rohkem registrites juba olemasolevaid andmeid ja vähendades dubleerivat asjaajamist.
Täpsustatakse ka tervishoiutöötaja registreeringu peatamise aluseid. Terviseamet saab sekkuda, kui tervishoiutöötaja rikub oluliselt või korduvalt kutse- või erialanõudeid või tema tegevus ohustab patsiendi turvalisust või ravi kvaliteeti. Enne registreeringu peatamist saab leebema meetmena nõuda täienduskoolituse läbimist ning peatatud registreeringu taastamiseks tuleb edukalt sooritada teooria- ja praktikaeksam. Samuti täpsustatakse kiirabiteenuse korraldust: kiirabi seotakse selgemalt Häirekeskuse väljasõidukorraldusega ning eristatakse tavalisest patsiendiveost ja muudest tugiteenustest.
Tervishoiuteenuste osutamine kriisiolukorras muudetakse paindlikumaks. Terviseametiga kooskõlastatult saab vajaduse korral muuta teenuse osutamise kohta, osutada teenust ilma tavapärase tegevusloata ning kaasata abi osutamisse välisriigi relvajõude ja vabatahtlikke ühendusi. Tegevusloa taotlemisel võib ettevõtjate halduskoormus esialgu mõnevõrra suureneda, kuid digitaliseerimine ja registriandmete suurem kasutamine peaksid seda kokkuvõttes vähendama.
Lisaks täpsustatakse kiirabiteenuse korraldust ja luuakse võimalus kasutada eriotstarbelisi brigaade. Kiirabiks loetakse edaspidi Häirekeskuse väljasõidukorralduse alusel osutatavat abi, mis aitab seda selgemalt eristada näiteks patsiendiveost ja ürituste meditsiinilisest julgestamisest. Samal ajal võivad haiglad kasutada operatiivvalveväliseid eriotstarbelisi brigaade, näiteks reanimobiili raskes seisundis patsiendi transportimiseks ühest haiglast teise. Kaitseväe tervishoiule ei kohaldata edaspidi perearstiabi reegleid ning kriisiolukorras saab tervishoiuteenuste osutamisse paindlikumalt kaasata ka välisriikide ja rahvusvaheliste vabatahtlike meditsiiniorganisatsioonide arste ja õdesid. Seadus jõustub põhiosas 1. oktoobril 2027 ning varem väljastatud tegevusload jäävad kehtima.
6. Sotsiaalhoolekande seaduse ja sotsiaalseadustiku üldosa seaduse muutmise seaduse (erihoolekandeteenused) eelnõu
Esitaja: sotsiaalminister Karmen Joller
Tüüp: Seaduse eelnõu
Eelnõu eesmärk on lihtsustada erihoolekandeteenuste taotlemist, inimese abivajaduse hindamist ja teenusele suunamist. Praegu peavad inimene, kohalik omavalitsus ja Sotsiaalkindlustusamet sageli samu andmeid korduvalt esitama või koguma ning abivajadust paralleelselt hindama. Muudatusega võimaldatakse kohalikel omavalitsustel ja Sotsiaalkindlustusametil olemasolevaid hindamisandmeid ristkasutada ning erihoolekandeteenuste menetlused viiakse STAR-i. Teenusele suunamisel hakatakse senisest enam arvestama ka inimese abivajaduse kiireloomulisust.
Inimese ja tema lähedaste jaoks tähendab muudatus vähem asjaajamist ja andmete korduvat esitamist ning paremat võimalust saada abi vastavalt vajaduse kiireloomulisusele. Samuti toetatakse kodulähedaste teenuste arengut: kohalikud omavalitsused saavad enda loodud teenusekohti pakkuda eelkõige oma piirkonna elanikele. Lihtsamaks muutub ka inimese omaosaluse puudujääva osa hüvitamise arvestamine.
Teenuseosutajate jaoks paraneb ülevaade inimese abi- ja toetusvajadusest ning suureneb õigusselgus teenuste korraldamisel. Kohalike omavalitsuste ja Sotsiaalkindlustusameti jaoks peaks vähenema dubleeriv hindamine, andmete korduv kogumine ja muu menetlustega seotud töökoormus. Menetluste viimine STAR-i võimaldab andmeid paremini ristkasutada ja protsesse digitaliseerida, muutes erihoolekandeteenuste korraldamise tervikuna lihtsamaks ja vajaduspõhisemaks.
7. Vabariigi Valitsuse 23. oktoobri 2002. a määruse nr 323 “Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi põhimäärus” muutmine
Esitaja: majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo
Tüüp: Määruse eelnõu
Muudatustega korrastatakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi struktuuri ning jaotatakse ümber juhtimisvastutust.
Majanduse ja innovatsiooni asekantsleri vastutusala jagatakse kaheks: majandus- ja tööstuspoliitika ning innovatsiooni ja majandusarengu valdkonnaks. Selleks luuakse uus innovatsiooni ja majandusarengu asekantsleri ametikoht. Samal ajal kaotatakse strateegia ja teenuste juhtimise asekantsleri ametikoht ning strateegia- ja eelarveosakond viiakse kantsleri otsealluvusse.
Kaotatakse Euroopa Liidu ja rahvusvahelise koostöö osakond. ELi teemadega tegelevad nõunikud liiguvad vastavate asekantslerite alluvusse ning rahvusvahelise koostöö ülesanded antakse avalike suhete osakonnale, mis nimetatakse ümber kommunikatsiooni ja rahvusvahelise koostöö osakonnaks.
Majanduse ja innovatsiooni valdkonnas luuakse majanduspoliitika osakond, ettevõtluskeskkonna ja tööstuse osakond nimetatakse ümber ettevõtluse ja konkurentsivõime osakonnaks ning kaotatakse digimajanduse osakond.
8. Vabariigi Valitsuse 8. mai 2026. a määruse nr 50 “Varjendi rajamise kohustusega hoonete täpsem loetelu, nõuded varjendile ja varjumisplaanile, varjumiskoha kohandamise põhimõtted ning varjumisplaani koostamise kord” muutmine
Esitaja: siseminister Igor Taro
Tüüp: Määruse eelnõu
Tänavu 1. oktoobril jõustub kriisiolukorra ja riigikaitse seadus, millega senine hädaolukorra seadus tunnistatakse kehtetuks. Sellest tulenevalt kehtestab Vabariigi Valitsus küll vormiliselt uue määruse, kuid sisuliselt jätkab senise hädaolukorra seaduse rakendusakti regulatsiooni uue seaduse alusel. Määruse sisu ei ole muutunud ja fookuses on endiselt varjendite rajamine ja olemasolevate varjumiskohtade kohandamine. Need tegevused suurendavad Eesti kriisivalmidust ning aitavad kriisiolukordades kaitsta ja päästa inimelusid.
Varjend on hoone või selle osa, mis on spetsiaalselt tugevdatud ning kaitseb inimest plahvatuse, lööklaine, lenduvate esemete, õhusaaste ja osaliselt ka kiirguse eest. Varjumiskoht on kohandatud hoone osa, mis pakub kaitset eelkõige lenduvate esemete eest ning on mõeldud lühiajaliseks viibimiseks.
Seaduse kohaselt puudutab varjendi rajamise kohustus eelkõige uusi ehk alles rajatavaid elamu-, äri-, teenindus-, haridus-, tervishoiu- ja majutushooneid, mis on suuremad kui 1200m2 ning tööstushooneid, mis on suuremad kui 1500 m2. Varjumiskoha kohandamisel kohustust küll ei ole, kuid selle võimalikkus juba olemasolevates hoonetes selgub varjumisplaani koostamisel.
Varjumisplaani, kus kirjeldatakse, kuidas hoones varjumine korraldatakse ning kes selle eest vastutab, peavad tegema nii olemasolevate kui ka rajatavate hoonete omanikud. Olemasolevates hoonetes on selle tegemise tähtaeg 1. juuli 2027 ning rajatavate hoonete puhul enne nende kasutusloa saamist.
Määrus jõustub 1.oktoobril 2026. a.
9. Eesti kodakondsuse andmine (2 isikut)
Esitaja: siseminister Igor Taro
Tüüp: Korralduse eelnõu
Siseminister teeb ettepaneku anda Eesti kodakondsus emale ja tema alaealisele lapsele tingimusel, et ema vabastatakse Venemaa kodakondsusest.
10. Eesti kodakondsuse andmine (2 isikut)
Esitaja: siseminister Igor Taro
Tüüp: Korralduse eelnõu
Siseminister teeb ettepaneku anda Eesti kodakondsus emale ja tema alaealisele lapsele tingimusel, et ema vabastatakse Venemaa kodakondsusest.
11. Eesti kodakondsuse andmine (19 isikut)
Esitaja: siseminister Igor Taro
Tüüp: Korralduse eelnõu
Siseminister teeb ettepaneku anda Eesti kodakondsus 19 isikule tingimusel, et nad vabastatakse senisest kodakondsusest. Neist 1 on Valgevene, 1 Jordaania, 1 Türgi, 1 Nigeeria ning 15 Venemaa kodanikud.
12. Eesti kodakondsuse äravõtmine
Esitaja: siseminister Igor Taro
Tüüp: Korralduse eelnõu
Eesti kodakondsus võetakse ära isikult, kes kasutas selle taotlemisel pettust.
13. “Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021-2027 kinnitamine”
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu
Eelnõuga kinnitatakse Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027 muudatused. Rakenduskava rahaline maht, tegevuste sisu ega raha jaotus meetmete vahel ei muutu.
Olulisema muudatusena võetakse kaitsetööstuspargi baastaristu ja sõjaväelinnaku meetmetes kasutusele tulemuspõhine rahastamine (FNLC). Selle puhul ei sõltu toetuse väljamaksmine tegelikult kantud kuludest, vaid eelnevalt kokku lepitud tingimuste või tulemuste saavutamisest. Muudatus vähendab halduskoormust ja võimaldab keskenduda rohkem investeeringute tulemustele.
Lisaks viiakse elamufondi meetmete rakendamine Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusest (EIS) üle Keskkonnainvesteeringute Keskusele (KIK).
14. Eesti Vabariigi erakorralise ja täievolilise suursaadiku kandidaadi esitamine
Esitaja: välisminister Margus Tsahkna
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu
Välisminister teeb valitsusele ettepaneku Eesti Vabariigi erakorralise ja täievolilise suursaadiku kandidaadi esitamiseks.
15. Eesti seisukoht EL toimimise lepingu artikli 258 alusel Eesti vastu algatatud rikkumismenetluse nr 2026/0341 kohta
Esitaja: välisminister Margus Tsahkna
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu
Välisministeerium esitab valitsuse istungile Eesti seisukoha EL toimimise lepingu artikli 258 alusel Eesti vastu algatatud rikkumismenetluse nr 2026/0341 (direktiivi (EL) 2024/2994 mitteõigeaegne ülevõtmine) kohta.
Komisjon leiab, et Eesti ei ole riigisisesesse õigusesse tähtaegselt üle võtnud direktiivi (EL) 2024/2994 seoses kesksete vastaspoolte suhtes olevatest riskipositsioonidest tuleneva kontsentratsiooniriski ja keskselt kliiritavate tuletistehingute vastaspoole riski käsitlemisega.
Veel üle võtmata on direktiivi artikkel 1, mis võetakse üle investeerimisfondide seaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega, mille eelnõu on esitatud teisele ametkondlikule kooskõlastusringile.
Seadus võetakse plaanitu kohaselt vastu 2026. aasta jooksul.
Direktiivi ülevõtmise tähtpäev oli 25. juunil 2026.
16. Eesti seisukoht rikkumismenetluses 2026/0338 (hoonete energiatõhusus)
Esitaja: välisminister Margus Tsahkna
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu
Eesti sai 15. juulil 2026 Euroopa Komisjonilt ametliku kirja rikkumismenetluses nr 2026/0338. Komisjon leiab, et Eesti ei ole riigisisesesse õigusesse tähtaegselt üle võtnud direktiivi (EL) 2024/1275 hoonete energiatõhususe kohta (edaspidi direktiiv). Direktiivi ülevõtmise tähtpäev oli 29. mail 2026.
Eesti nõustub komisjoni etteheitega. Direktiivi ülevõtmiseks vajalike õigusaktide koostamine on võtnud kavandatust kauem aega, kuna direktiivi mitme artikli ülevõtmiseks oli vaja läbi viia alusuuringuid (nt 2026. aasta juunis valminud mitteeluhoonete energiatõhususe maksimaalsete piirmäärade väljatöötamine ). Samuti tuli teha direktiivi ülevõtmisega kaasneva rahalise mõju hindamine koos renoveerimiskava koostamisega, mis esitati komisjonile 2026. aasta juunis.
Direktiivi ülevõtmiseks plaanitakse muuta ehitusseadustikku, ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadust, energiamajanduse korralduse seadust ja elektrituruseadust. Eelnõu nimetatud seaduste muutmiseks on koostamisel. Samuti on alustatud asjakohaste määruste muutmise eelnõu koostamisega ning vajalike uute määruste koostamisega. Direktiivi ülevõtmiseks vajalikud õigusaktid jõustuvad plaanitu kohaselt hiljemalt 2027. aasta I kvartalis.
Komisjoni ametlikule kirjale vastamise tähtpäev on 15. septembril 2026.