Sõnal «bürokraatia» on ebameeldiv kontekst ja üsna sageli kuuleme kurtmisi vohava bürokraatia üle. Peaaegu sama tihti kuuleme ka vajadusest bürokraatiaga võidelda. Ometi ei tundu miski muutuvat – kui, siis vaid halvemuse poole. Nii olekski mõistlik üles leida need asjaolud, mis tekitavad meis bürokraatia-vastaseid mõtteid. Ent tegelikult tuleks minna veelgi kaugemale. Ehk on bürokraatias ka midagi kasulikku? Et ei juhtuks nii, et suures võitlustuhinas ei visataks koos pesuveega välja ka last.
Küllap on igaüks meist kogenud, et pärast mingit kokkulepet hakatakse neid kokkuleppeid erinevalt mäletama. Mida rohkem aega mööda läheb ja mida rohkem on osalisi, seda suuremaks eriarvamused lähevad. Nii ongi leitud, et olulisemate ja keerulisemate kokkulepete juures on mõistlik kirja panna, mida siis õigupoolest kokku lepiti. Siis saab vajaduse korral alati kirjapandu juurde tagasi tulla ning üle kontrollida, millest jutt käis. Ka see pole ideaalne, kuid siiski parem kui üksnes mäletamisele loota.