Seaduse järgi tuleb pensionile mineku vanus määrusega kinnitada kaks aastat varem. Alates 2027. aastast kehtib uus, juba 2018. aastal kinnitatud kord, kus iga kalendriaasta kohta kehtestatakse uus vanaduspensioniiga. Ehk pensionile jäämise võimalus ei sõltu enam inimese sünniaastast, vaid tema vanusest konkreetsel kalendriaastal.
07.11.2024
2027. aastal jõuavad vanaduspensioniikka 1962. aastal sündinud inimesed, v.a need, kes on sündinud detsembris
19.11.2025
2028. aastal saab tõenäoliselt minna pensionile 65 aasta ja kolme kuu vanuses
Vanaduspensioniiga sõltub 65-aastaste inimeste eeldatavast elueast ja seda arvutatakse viieaastase perioodi keskmisena. Näiteks 2029. aasta pensioniea arvutamisel võetakse aluseks aastate 2021–2025 keskmine eeldatav eluiga.
Pensioniea tõstmine on Euroopa Liidu liikmesriikides laialdaselt kasutusele võetud meede, et leevendada demograafilist survet riiklikele pensionisüsteemidele. Mitmes riigis on vanust tõstetud või see on järk-järgult tõusmas 67. eluaastani. Lisaks on ELi 27 liikmesriigist 12 otsustanud siduda pensioniea edasise tõusu automaatselt eeldatava eluea pikenemisega. Tulenevalt rahvastiku üldisest vananemisest pööratakse vanemaealiste (55–64-aastased) tööturule toomisele ja nende tööhõive suurendamisele erilist tähelepanu kõikides Euroopa Liidu riikides. Taanis on vanaduspensioniiga 67 aastat, kuid see on tõusmas 2040. aastaks kuni 70. eluaastani.
2026. aasta 1. jaanuari seisuga oli Eestis 331 000 pensionäri, sealhulgas 315 000 vanaduspensionäri. Rahandusministeeriumi prognoosi järgi kasvab 2060. aastaks pensionäride arv umbes 340 000ni.
Märkus: 2025. aastal tööealised vanuses 18–64 aastat, pensioniealised üle 65 aasta vanad ja muudetud vastavalt pensioniea tõusule, st 2080. aastal tööealised vanuses 18–70 aastat, pensioniealised üle 70 aasta vanused.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani?Saada