Neli-viis aastat tagasi toimus firmas põlvkondade vahetus ja Jakob võttis oma isalt Andreselt Aru Põllumajanduse ohjad üle.
„Tegime kokkuleppe, et pool aastat on katseperiood,“ meenutab ta. „Kui ei õnnestu, siis saanuks muutuse tagasi keerata. Pool aastat sai mööda, oli üpris keeruline. Helistasin isale, et kas tahad ametit tagasi. Tema ütles: kindlasti mitte, jumala eest, ei!“
Parimad otsused
Jakob Lindam möönab, et viimane kümnend pole olnud kerge, kuid see sundis ettevõtet asuma innovatsiooni rajale. Ta on seadnud eesmärgiks muuta teraviljakasvatus Eestis kestlikumaks ja kasumlikumaks. „Oleme seda viimased viis aastat surunud ja saavutanud ka teatavat edu. Tahame langetada parimaid otsuseid, kasutades selleks oma suurt kogemust ja lisades sinna juurde andmed.“
Aegade jooksul on Aru Põllumajanduse OÜ kasvanud 40 hektarilt 4200 hektarile. Kasvatatakse nisu, otra, rapsi, rukist, kaera, hernest, tatart, kanepit ja vahekultuure. Lindami sõnul on ampluaa riskide maandamiseks võimalikult laiaks aetud. Suhteliselt väikse, 17liikmelise tiimiga saadakse põldudelt kuni 20 000 tonni toodangut.
Meil on küll väga head teadusasutused, aga vastuste saamine võtab liiga kaua aega.
Jakob Lindam
Efektiivsuse kasvatamiseks teeb Aru Põllumajanduse meeskond aasta ringi katseid, et mõista, mis nende põldudel kõige paremini töötab.
„Meil on küll väga head teadusasutused, aga vastuste saamine võtab liiga kaua aega,“ selgitab põllumees. „Võib-olla ei ole meie katsete tulemused nii usutavad, aga kui suuta sama korrata tootmispõllul, siis see on kiirem lahendus. Suveruumis teeme talvel potikatseid, seemnetöötluskatseid, leheproove ja muud. Mis kindlalt ei tööta, seda me põllul tegema ei hakka.“
Põllud on läinud ilusamaks
Põllumajanduskemikaale nagu insektitsiidid, lämmastik ja fosfor ostab Aru Põllumajandus endiselt sisse. Kuid lisaks kasutatakse ka amino- ja fulvohappeid, ise toodetakse vihmaussikompostist ekstrakti ja segatakse kompostidest veel mitmesuguseid kokteile, mis ideaalis mõjuvad saagikusele positiivselt.
„Näiteks laktobatsill, mida villime ise pudelitesse,“ tutvustab Lindam. „Kui hooaeg algab, lähevad preparaadid iga pritsiga põllule. See tundus veel kolm aastat tagasi ebareaalne, aga tänaseks oleme suutnud niimoodi teha, et ükskõik millal me pritsima läheme, on kanistrid kaasas.“
Ta toob näite käimasolevast aminohappekatsest: „Herbitsiid teatavasti pärsib taime. Kui panna sellele aminohape kaasa, siis on see justkui antidoot, mis aitab taimel stressist üle saada. Aminohape maksab turul umbes kuus eurot liiter ehk on väga kallis, kui tahad panna kaks liitrit hektarile. Me suudame endale ise toota liitri umbes 80 sendi eest.“
Lindam tunnistab, et muutused pole tulnud kergelt, kuid seda enam on hea meel, kui need lõpuks ära tasuvad.
„Tegime meeskonnaga hiljuti põllupäeva, et saaksime ühtmoodi aru, miks asju võrreldes varasemaga nii keeruliselt teeme. Pärast tulid mitu meest tänama, et me ei astunud sammu tagasi – on näha, et põllud on läinud ilusamaks.“
Kuidas see lugu Sind end tundma pani?SaadaKommenteeriLoe kommentaare