PRIA teabeteenuste osakonna analüütiku Laura Kalli sõnul ilmneb suurim erinevus rukki ja värske köögivilja taotletud pindades. „Rukki taotletud pind on küll umbes 40 protsenti väiksem kui mullu, kuid isevarustatus on siiski tagatud. Värske köögivilja osas on muutus vastupidine: taotletud pind on võrreldes eelmise aastaga enam kui kahekordistunud ja isevarustatuse tase on tõusnud 14 protsendilt 29 protsendini, kuid isevarustatus pole endiselt tagatud,“ ütles Kall.
Kuigi osade kultuuride puhul võib aastate lõikes muutusi esineda, sõltub isevarustatus suuresti teraviljakasvatusest. Lähemalt vaadates selgub, et koondnäitaja ületab saja protsendi taseme just nisu-, rukki- ja odrakasvatuse tõttu.
Köögi- ja puuviljade ning osaliselt ka lihatoodete puhul säilib impordisõltuvus. „Suurimat puudujääki prognoositaksegi värskest köögiviljast, puuviljast, marjadest ning kartulist,“ rääkis Laura Kall. Lihatoodete kategooriast on viimaste aastatega paranenud veiseliha isevarustatus, mis on tõusnud 98 protsendilt 109 protsendini. Linnu-, sea- ja kitseliha isevarustatus on oluliselt väiksem kui tarbimine.
Kalapüügi ja vesiviljeluse tootmismaht ületab sisetarbimist enam kui kolm korda. „Eesti kalatööstus on aktiivselt seotud rahvusvaheliste tarneahelatega – kodumaal püütud või töödeldud kala eksporditakse suurel määral välisturgudele ning samal ajal imporditakse Eesti tarbijatele teistsuguseid kalatooteid,“ selgitas Kall.
Kuigi tänavuse prognoosi kohaselt ületab kodumaine toodang sisetarbimise vajaduse ligi 15 protsendi võrra, on 2020.–2024. aasta isevarustatust vaadates näha mõningast langustrendi.
Isevarustatuse prognoos põhineb PRIA 2026. aasta pindalatoetuste ja Statistikaameti 2020.–2024. aasta saagikuse andmetel. 2025. aasta saagi ja tarbimise mahtude andmeid ei ole Statistikaamet veel avaldanud.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani?SaadaKommenteeriLoe kommentaare (21)