Hiina riiklikud ettevõtted moodustavad ligi 40% Venemaa mere kaudu saadetavatest naftavoogudest, vahendab Bloomberg.
Olukorraga kursis olevate allikate sõnul on suured Hiina naftafirmad hakanud hindama USA ja Euroopa Liidu uusi sanktsioone Venemaa vastu.
Ettevõtted (mis ei soovinud tundliku teema tõttu avalikkusele enda nime teatada) on peatanud osade meretranspordi kaudu toimuvate naftatehingute – eelkõige Kaug-Idast pärit ESPO toornafta – ostmise.
Globaalset naftaturgu on sel nädalal raputanud USA uued sanktsioonid, mis on suunatud kahele Venemaa suurimale naftatootjale Rosneftile ja Lukoilile. Samm on osa laiemast strateegiast survestada Moskvat lõpetama sõda Ukrainas.
Pärast sanktsioonide väljakuulutamist tõusis Brenti toornafta hind neljapäeval järsult ning on teel ligi 7-protsendilise nädalase tõusuni.
Ettevõtted China Petroleum & Chemical Corp. (Sinopec) ja China Zhenhua Oil Co. Bloombergi ajakirjanike päringutele ei vastanud.
Samal ajal teatas Pekingi välisministeeriumi pressiesindaja, et „Hiina on järjekindlalt vastu ühepoolsetele sanktsioonidele, millel puudub alus rahvusvahelises õiguses.“
Trump plaanib järgmisi kohtumisi
Donald Trump kavatseb järgmisel nädalal Lõuna-Koreas toimuval kohtumisel arutada Hiina kolleegi Xi Jinpingiga Pekingi rolli Venemaa nafta ostmisel. Tippkohtumisel loodetakse teha edusamme laiemas kaubanduskokkuleppes.
Analüüsifirma Kpler Ltd. andmetel ostavad Hiina riigiettevõtted Venemaalt üle 400 000 barreli naftat päevas, mis moodustab umbes 40% Hiinasse meretranspordi kaudu saabuvast naftast.
„Hiinasse suunduvad energiavood peaksid nüüd vähenema,“ ütles Oxfordi energiauuringute instituudi Hiina programmi juht Michal Meidan. Tema sõnul jätkub siiski naftatoru kaudu toimuv import, sest maksed toimuvad laenulepingu alusel, mis Lääne pankasid ei puuduta.
Lisaks Hiinale eeldatakse, et sanktsioonid vähendavad ka Venemaa nafta eksporti Indiasse, mis on teine suur ostja.
Odavamad alternatiivid
Allikate sõnul võivad Hiina riigiettevõtted nüüd otsida odavamaid alternatiive. Samal ajal otsivad ka India rafineerijad Vene naftale asendust.
Brenti futuurid (globaalne võrdlushind) püsisid reedel 66 dollari juures barreli kohta. Kuigi hind on sel nädalal märgatavalt tõusnud, on see endiselt umbes 12% madalam kui aasta alguses.
USA rahandusministeerium kehtestas sanktsioonid kahele Venemaa naftagigandile, märkides, et Moskval ei ole pühendunud sõja lõpetamisele.
Need on esimesed suured sanktsioonid Venemaa vastu pärast Trumpi Valgesse Majja tagasivalimist.
Venemaa president Vladimir Putin tunnistas neljapäeval, et sanktsioonidel on „tõsised tagajärjed“, kuid lisas, et need ei mõjuta „oluliselt riigi majanduslikku heaolu“.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani?
Saada
Kommenteeri
Loe kommentaare (11)