Geoloog Siim Veski rääkis “Ringvaates”, et üle 50 protsendi suurtest äkktulvadest toimub Aasias iga kolme-nelja aasta tagant ja selle tingib Aasia seismiline piirkond. Veski sõnul jõudis Nepalis toimunud äkktulv inimesteni seitsme minutiga.
“Nepalis toimus äkktulv sellisel alal, mis oli monitooringu alt välja, see oli pime koht. Nepalis on küll üleval monitooringusüsteem, mida jälgitakse, aga pigem eeldatakse, et see juhtub mussoonperioodil, ütles geoloogiateadlane Siim Veski. “Kohutav sündmus, aga sellised sündmused ei lõpe.”
Algul arvati, et tegemist on maavärinaga, sest see on maavärinaohtlik piirkond, seejärel mõeldi, et suur jääliustik kukkus alla. “Arvati ka, et mingi jääjärv paiskus allavoolu, lõpuks tuli välja, et see on kaskaadsündmus. Toimus maalihe, mis tõmbas endaga kaasa liustiku. Maalihe kukkus umbes ühe kilomeetri kõrguselt. Jää pulbristus ja kogu mass paiskus alla mööda orgu,” selgitas Veski. “On hinnatud, et liustik oli 5200 meetri kõrgusel.”
Nepalis esimese varingu ja inimesteni jõudmise vahe oli seitse minutit. “Põhimõtteliselt ei jõua midagi teha. Šveitsis aasta tagasi mais kestis kogu sündmus kuu aega. Jõuti ära evakueerida kõik külad, lehmad, kitsed. Mägi hakkas vajuma pool meetrit päevas. Kui see toimub aeglaselt, on võimalik kõike ette võtta, aga kui äkki, siis pole midagi teha,” nentis geoloog.
Nepalis juhtunu oli 25 aasta suurimaid äkktulvasid. “Aasia regioonis on iga kolme-nelja aasta tagant olnud mingi korralik sündmus ja üle 50 protsendi neist sündmustest toimub Aasias, ülejäänud sündmused jagunevad üle terve maailma laiali.”
Selle tingib seismiline piirkond, kõrged mäed, liustikud, vulkaanid, maavärinad. “See kõik tekitab sellise situatsiooni, et äkktulvad on võimalikud.”
Kliimasoojenemine toob kaasa igijää sulamise mäetippudel. “Igijää on põhimõtteliselt nagu liim liustiku ja kalju vahel ja kui seda liimi enam ei ole, siis hakkavad massid liikuma. Sellest ei teata, sest igijää pindmine kiht võib sulada väga kiiresti, aga jää sügavam sulamine ei paista välja,” selgitas Veski.