Korteriühistute liit tegi sel nädalal ettepaneku, et ühistutele antaks korteriomanike üldkoosoleku kaudu otsustusõigus keelata korteriomandite väljaüürimist. Otsuse poolt peaks olema üle poole häältest ja üle poole kaasomandi osadest ehk kvalifitseeritud häälteenamus.
“Üürisuhetel on korteriühistu igapäevaelus väga oluline roll. Liidu poole on järjest enam pöördunud korteriühistuid, kes pole rahul üürikorterites toimuvaga, mida erinevate portaalide vahendusel klientidele lühiajaliselt välja üüritakse,” põhjendas liidu juhatuse liige ja õigusosakonna juhataja Urmas Mardi.
Ta märkis, et pidevalt vahetuvad võõrad käivad korteriomanike ühisvaraga hooletult ümber, teevad lärmi, ei pea kinni prügikäitlusest, suitsetavad seal, kus juhtub ning pargivad autosid nii nagu pähe tuleb.
“Samuti on juhtunud, et korteriomanike kaasomandis olev vara saab kannatada – näiteks lõi hilisööl majutuskohta saabunud öömajaline võtit leidmata välisukse klaasi lihtsalt telliskiviga puruks. Teised majaelanikud ei soovi majutusteenuse pakkuja tekitatud kahjusid kinni maksta,” sõnas Mardi.
Liit tegi oma seisukohad teatavaks majandusministeeriumile, kes sai suve hakul valmis turismiseaduse muutmise väljatöötamiskavatsuse, mille keskmes on siht korrastada lühiajalise üüri turgu. Kehtivas turismiseaduses ei ole lühiajalist üüri eraldi väljagi toodud, samas kui külaliskorterite turuosa on majutusturul üha suurem.
Mardi sõnul on eriti keerulises olukorras ühistud, mis asuvad atraktiivsetes turismisihtkohtades. Mõnes majas on kõigest paar kohapeal elavat korteriomanikku, ülejäänud elamispinnad on investeeringukorterid, sel puhul on aga püsielanikel peaaegu võimatu oma kodumaja paremaks muutmise plaane teha, sest ülejäänud omanikke see lihtsalt ei huvita.
“Samuti väheneb majas elavate omanike kinnisvara väärtus, kui kodu asemel on võõrastest pungil nii-öelda läbikäiguhoov. See aga võib omakorda luua tendentsi, kus püsielanikud löövad käega, kolivad mujale ning kogu elamupiirkond muutub,” nentis Mardi.
Korteriühistute liidu hinnangul peab üürisuhete korraldamise regulatsiooni väga täpselt analüüsima, sest ettevõtlusvabadus on põhiõigus ning keelud-käsud peavad olema proportsionaalsed. Samuti on aga inimeste põhiõigus tunda end oma kodus turvaliselt ja välja puhata.
Liit tõi välja ka teiste riikide praktika. Näiteks võib omanike ühendus Hispaanias alates eelmisest aastast turistidele korteri väljaüürimise heaks kiita või seda piirata vähemalt 3/5 häälteenamusega, Prantsusmaal võib teatud tingimustel turismimajutuse keelata kahe kolmandikuga häältest.
Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo ütles ERR-ile, et mõistab korteriomanike ja -ühistute muret.
“Kui lühiajalise üürimisega kaasnevad majas müra, pidev külaliste vahetumine või muud häiringud, peab inimestel olema võimalik oma kodurahu kaitsta. Keegi ei peaks kannatama selle pärast, et kõrvalkorteri kasutamine hakkab igapäevast elukeskkonda selgelt häirima,” sõnas Keldo.
Tema sõnul tuleb sellistele probleemidele leida toimivad lahendused ja vajadusel anda korteriühistutele paremad võimalused konkreetsete häiringutega tegelemiseks.
Samas peab olema väga ettevaatlik sellega, kui kaugele piirangutega minna. Keldo põhjendas, et valdav enamus korteriomanikest kasutab oma vara vastutustundlikult ning üksikute probleemsete juhtumite tõttu ei tohiks hakata piirama kõigi omanike õigusi.
“Inimesel peab olema õigus otsustada, kas ta elab oma korteris ise, annab selle pikaajaliselt üürile või kasutab seda mõnel muul seaduslikul viisil. Riigi ülesanne ei ole omaniku eest otsustada, kuidas ta oma vara kasutama peab, kui sellega ei rikuta teiste õigusi,” ütles majandusminister.
Keldo lisas, et eraomandi puutumatus ja inimese õigus oma vara kasutada on vaba ühiskonna alustalad.
“Kui riik hakkab seda õigust piirama, peab selleks olema väga selge ja kaalukas põhjus. Piirang peab olema viimane, mitte esimene lahendus. Eraomand on püha ja seda põhimõtet tuleb kaitsta,” lausus Keldo.
Tulu saab omanik, mõju aga puudutab kõiki elanikke
Korterite lühiajaline väljaüürimine on murekohaks ka Pärnus. Sealne abilinnapea Sander Kilk leiab, et korteriühistute otsustusõigus majutusteenuse osutamise ja kaasnevate kulude jaotamise üle vajab laiendamist.
“Kortermajas kannavad mõju püsielanikud, tulu saab üksuse omanik ja ühistul puudub täna toimiv hoob,” lausus Kilk.
Pärnu eripäraks on tugev hooajalisus: suvel kasutatakse kortereid lühiajaliseks majutuseks palju, aga väljaspool hooaega jäävad need sageli tühjaks. See ei pruugi Kilgi sõnul toetada linna kui terviku arengut, sest nõrgeneda võib kogukonnatunne, väheneda kohalike teenuste pakkumine ja tekkida eluruumide kasutamise ja kütmisega seotud probleemid.
Ta viitas hiljutisele rakendusuuringule, mille järgi vähendab lühiajalise üüri kasv pikaajaliste üüripakkumiste arvu ja tõstab eluasemete hindu.
“Mõju on suurem just turistidele atraktiivsetes piirkondades. Seetõttu ei ole Pärnu puhul tegemist abstraktse tulevikuriskiga, vaid kohaliku elukeskkonna ja eluasemeturu küsimusega, mille olemasolu on riigi enda tellitud uuringus juba tuvastatud,” tõdes Kilk.
Ta rõhutas, et Pärnu ei taotle lühiajalise majutuse keelamist, aga tahab leida tasakaalu turismi, ettevõtluse ja aastaringse elukeskkonna vahel ning selleks on vaja õiguslikke ja majanduslikke tööriistu. Seal, kus hooajalise majutuse kontsentratsioon hakkab kahjustama kohalike elanike huve, peab olema võimalus olukorda reguleerida.
Seega peaks Kilgi sõnul suurendama omanike motivatsiooni anda eluruume pikaajaliselt üürile ja luua selleks sobivaid stiimuleid.
Pärnu abilinnapea tegi ettepaneku, et panna seaduses paika: kui korterit üüritakse välja kuni 60 ööks aastas, on tegu jagamismajandusega, aga kui rohkem, on see majandus- ja kutsetegevus.
Ka soovib Kilk, et statistikat esitama peaksid ka ainult ühe voodikohaga majutuspaigad, sest valdavalt tegutsevad Eestis väiksed tegijad.
Praeguse lävendi juures jääb tema sõnul välja just see osa turust, mille maht ja paiknemine on eluasemepoliitika, turismi kujundamiseks ning julgeoleku küsimusteks kõige olulisem.
Pärnu abilinnapea rõhutas, et linn ei soovi lühiajalise üüri piiramist ega uute nõuete lisamist ühelegi turuosalisele, vaid soovib, et sama teenuse osutamisel kehtiksid samad reeglid ja et oma kodu aeg-ajalt välja üüriv inimene jääks nendest reeglitest välja.
Siseministeerium tahab ligipääsu ööbijate andmetele
Siseministeeriumile on tähtis, et majutusteenuse kasutaja registreerimise kohustus laieneks kõigile majutusteenuse osutajatele, ühtlasi tuleks majutajal neid andmeid nõudmisel julgeolekuasutustega jagada.
Siseministeeriumi korrakaitse ja süüteomenetluse osakonna nõunik Ott Aarma põhjendas selle vajadust ohutõrjega: tähtis on teada, kes mingis majutusasutuses ööbib ja see pole sõltuv vormist või vahenduskanalist, kus teenust pakutakse.
“Kui on keegi otsitav inimene, tavaliselt kas endale või kellelegi teisele ohtlik, siis me peaksime vähemalt sellesama ööpäeva raames suutma teda üles leida. Et teada, kus ta asub, on selline kohustus tarvilik ja seda enam, kui me vaatame, kui palju praegu uudsed majutuse pakkujad turust moodustavad, on see päris oluline osa,” sõnas Aarma. “Vastasel juhul lihtsalt see seltskond, kes ei soovi, et neid üles leitakse, kasutabki ainult nende teenuseid.”
Kui praegu on hotellides kasutusel valdavalt paberkaardid, kuhu külastajad oma andmed üles märgivad, siis Aarma sõnul oleks operatiivsem lahendus keskne portaal, kuhu teenusepakkuja ööbijate andmed sisestab ja kust saaks automaatpäringuga infot kontrollida.
“Siis saame meie võrrelda seda enda otsitavate inimeste nimekirjaga, seal on nii tagaotsitavaid kui ka muid otsitavaid inimesi. Ja kui me saame vastuse, et jah, see inimene on majutuskohas x, siis me saame sinna reageerida. See on see põhjus,” lausus Aarma.
Eelnõu väljatöötamiskavatsuse kohaselt soovib majandusministeerium korrastada lühiajalise üüri turgu, nii et regulatsioon oleks lihtsam, selgem ja paremini rakendatav. Samas ei tohi see tekitada riigile, omavalitsustele ega ettevõtjatele ebaproportsionaalset halduskoormust.
Majandusministeerium loodab eelnõu kooskõlastamisele saata selle aasta viimases kvartalis ning selle eeldatav jõustumise aeg on järgmine või ülejärgmine aasta.