Oluline Venemaa-Ukraina sõjas neljapäeval, 3. septembril kell 9.05:
– Venemaa kaotas Ukraina rindel teist kuud järjest üle 40 000 sõduri;
– Zelenski: Venemaale suunduvaid lende on juba hakatud tühistama;
– Teisipäeval tühistasid firmad 27 lendu Moskvasse;
– Rubio sõnul käivad Ukrainaga läbirääkimised Patrioti litsentside üle;
– Kallase sõnul lubasid mitmed riigid Ukrainale õhutõrjesüsteeme;
– Venemaa paigaldab oma naftarajatiste ümber kaitserajatisi;
Venemaa kaotas Ukraina rindel teist kuud järjest üle 40 000 sõduri
Vene relvajõudude kaotused ületasid Ukrainas sarnaselt juuliga ka augustis 40 000 sõduri piiri ning vallutatud territooriumi pindala jäi väiksemaks kui Ukraina väed suutsid vabastada, selgub USA mõttekoja Sõjauuringute Instituut (ISW) ülevaatest.
Kevadel lubas armee juhtkond Vene režiimi juhile Vladimir Putinile, et vallutab sügiseks kogu Donbassi, ning ka Putin ise rääkis korduvalt avalikult võidu lähenemisest. See tähtaeg on saabunud, kuid Donbassi vallutamisest ollakse endiselt kaugel: augustis andsid okupatsiooniväed ISW hinnangul taas rohkem territooriumi ära, kui suutsid vallutada, vahendas ISW ülevaadet The Moscow Times.
Lisaks ületasid Vene vägede kaotused analüütikute hinnangul teist kuud järjest 40 000 sõduri piiri. Augustis sai rindel hinnanguliselt surma ja vigastada 42 020 inimest, juulis oli see arv 42 860. Keskmiselt maksis Vene armee iga vallutatud ruutkilomeetri eest 465 inimesega, kirjutas ISW, märkides, et praeguste kaotuste korvamiseks ei jätku endiselt uusi lepingulisi sõjaväelasi ning “jääb ebaselgeks, kui kaua suudavad väed säilitada praeguse pealetungi tempo … ilma mobilisatsiooni läbiviimiseta ühel või teisel kujul”.
Venemaa ei suuda tänavu värvata armeesse rohkem kui 30 000 inimest kuus, aasta alguses langes näitaja 24 000-ni, märkis Saksamaa rahvusvaheliste ja julgeolekuasjade instituudi (SWP) teadur Janis Kluge, kes teeb arvestust eelarvest tehtavate väljamaksete andmete põhjal. Kiiev oli varem seadnud eesmärgiks viia agressori igakuised kaotused 50 000 inimeseni ning Ukraina relvajõud liiguvad sellele eesmärgile kindlalt lähemale. Veel märtsis olid Venemaa kaotused ISW andmetel enam kui 10 000 sõduri võrra väiksemad, 31 960.
Territooriumide osas võtsid Vene väed augustis enda kontrolli alla 90,35 ruutkilomeetrit. Kui arvestada ka niinimetatud imbumistaktikat, mille puhul mõnest inimesest koosnevad rühmad liiguvad ettepoole, kusjuures Vene-meelsete blogijate andmetel õnnestub neist ellu jääda ja positsioonidel kinnistuda ühels-kahel inimesel kümnest, võib näitaja ulatuda 123,53 ruutkilomeetrini.
Peamiselt vallutati alasid Donetski oblastis, kuid Vene vägedel ei õnnestunud endiselt täielikult hõivata olulist Ukraina tugipunkti Konstantõnivkat, mille pärast on lahingud kestnud juba mitu kuud. ISW andmetel kontrollivad Vene väed umbes 72 protsenti linnast.
Pealetungi tempo on 2025. aasta augustiga võrreldes mitu korda langenud: toona vallutati rohkem kui 505 ruutkilomeetrit.
Samas andsid Vene väed Ukraina relvajõudude vastupealetungioperatsioonide tõttu kogu sõjategevuse ulatuses ära vähemalt 129,8 ruutkilomeetrit ehk rohkem territooriumi, kui nad vallutasid. ISW täpsustab, et see näitaja on tõenäoliselt tegelikust väiksem, kuna instituudi metoodika alahindab Ukraina armee areneva pealetungi tõenäoliste edusammude ulatust Donetski oblastis Lõmani suunal.
Ka aprillis ja mais kaotas Vene armee rohkem territooriumi, kui vallutas.
Juulis väitis Putin, et Venemaa on aasta algusest saadik vallutanud Ukrainas rohkem kui 3000 ruutkilomeetrit ja 133 asulat. ISW arvutuste kohaselt olid tegelikud näitajad selleks ajaks aga 621,7 ruutkilomeetrit ja 64 asulat.
Kevadel veenis Venemaa kõrgem sõjaline juhtkond Putinit, et suudab sügiseks vallutada kogu Donbassi, kirjutas Financial Times. Suvel lubas sõjaline juhtkond Bloombergi andmetel aga, et saavutab selle eesmärgi talveks.
Putin on korduvalt väitnud, et enne Donbassi täielikku vallutamist ei ole võimalik pidada läbirääkimisi rahumeelse lahenduse üle. Alates Ukraina-vastase sissetungi algusest on ta aga 15 korda määranud sõjaväele Luhanski ja Donetski oblastist koosneva Donbassi vallutamiseks tähtaja, kuid ükski neist tähtaegadest pole täitunud.
Zelenski: Venemaale suunduvaid lende on juba hakatud tühistama
Mõned rahvusvahelised lennufirmad on juba hakanud pärast Ukraina antud hoiatust tühistama Venemaa lennujaamadesse suunduvaid lende, teatas president Volodõmõr Zelenski oma kolmapäevaõhtuses videopöördumises.
“Meile laekuvad teated, et esimesed lennufirmad on hakanud tühistama lende Venemaa lennujaamadesse pärast meie teadaannet drooniohu kohta, mis Venemaa õhuruumis objektiivselt eksisteerib. See on õige ja täiesti loogiline reaktsioon tegelikule olukorrale ehk kõigele sellele, mis toimub sõja tõttu, mida [Vene režiimi juht Vladimir] Putin keeldub lõpetamast. Me peame kaitsma elusid,” sõnas Ukraina riigipea.
Zelenski lisas, et Ukraina on ametlikult teavitanud rahvusvahelisi organisatsioone ja partnereid Venemaa õhuruumi tegelikust seisukorrast.
Ukrinformi andmetel hoiatas Ukraina president 1. septembril lennufirmasid, et Venemaa õhuruum on muutumas ohtlikuks.
Päev hiljem teatas välisminister Andri Sõbiha, et Ukraina on ametlikult teavitanud ÜRO Rahvusvahelist Tsiviillennunduse Organisatsiooni (ICAO), et Venemaa õhuruum on suurenenud sõjalise aktiivsuse tõttu tsiviillennundusele ohtlik ja kutsus lennufirmasid üles seda vältima.
ICAO kutsus kolmapäeval oma liikmeid üles tagama tsiviillennukite ohutust.
“Kaugmaarelvade süsteemid, mehitamata õhusõidukite süsteemid, ülemaailmsete satelliitnavigatsioonisüsteemide raadiosageduslikud häired ja täiustatud õhutõrjesüsteemid on osa sõjalistest tehnoloogiatest, mis ohustavad tsiviillennundust,” seisis ICAO avalduses, milles ei mainitud ühtegi konkreetset riiki.
Ukraina on alates Venemaa sissetungist Ukrainasse 2022. aasta veebruaris korraldanud vastulöögina droonirünnakuid sihtmärkidele Venemaal, mille käigus tabanud energia- ja sõjalist taristut sadade kilomeetrite kaugusel rindejoonest. Ukraina õhurünnakud toimuvad ajal, mil Moskva korraldab igal ööl laiaulatuslikke drooni- ning raketirünnakuid Ukraina linnadele.
“Venemaa poolt Ukraina vastu suunatud terrori drastilise eskaleerumise taustal muutub Venemaa õhuruum üha ebaturvalisemaks. Me kutsume kõiki üles seda vältima. Venemaa on teadlikult eiranud oma Ukraina-vastasest agressioonist tulenevaid ohte, mis on viimastel aastatel juba viinud mitme intsidendini,” ütles Ukraina välisminister Sõbiha.
Venemaa lennuamet sulgeb Ukraina droonide tõttu regulaarselt lennujaamu. Ukraina õhuruum on olnud suletud alates Venemaa täiemahulisest sissetungist 2022. aasta 24. veebruaril.
Vene turistid Domodedovo lennujaamas. Autor/allikas: SCANPIX / AP
Teisipäeval tühistasid firmad 27 lendu Moskvasse
Välismaa lennufirmad tühistasid kolmapäeval, pärast Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski avaldust Venemaa kohal sisuliselt suletud õhuruumi kohta 27 lendu Moskvasse ja tagasi, teatas väljaanne Dialog.ua.
Seda on märkimisväärselt rohkem kui päev varem ning tühistamiste järsk kasv toimus pärast Zelenski avaldust Venemaa kohal sisuliselt suletud õhuruumi kohta ning tema hoiatust välismaa lennufirmadele ja kindlustusandjatele, märkis Dialog.
Väljaanne Agentstvo kirjutas, et kõige rohkem tühistamisi puudutas Türgi lennufirmat Pegasus: ettevõte tühistas kuus lendu Moskvasse ja sama palju tagasilende Türgi ja Vnukovo lennujaama vahel. Turkish Airlines tühistas veel kaks lendu Istanbulist Vnukovosse ja kaks tagasilendu.
Samuti tühistati Flydubai lennud Dubaisse, Nesma Airlinesi lennud Sharm el-Sheiki, neli Shirak Avia lendu Jerevani ja tagasi ning Kuwait Airwaysi lennud Kuveidi ja Domodedovo lennujaama vahel. Domodedovost tühistati ka Somon Airi lend Dušanbesse.
Samas pidi enamik tühistatud lende saabuma Moskvasse või sealt väljuma öösel ja varahommikul. Lennujaamade tabloode andmetel jätkasid teised lennufirmad samal ajavahemikul osa lendude opereerimist.
Päev varem oli tühistamisi palju vähem: Vnukovosse ei saabunud vaid kaks lennukit – Flydubai lend Dubaist ja Iraqi Airwaysi lend Bagdadist. Domodedovos tühistati ainult Belavia lend Minskist. Šeremetjevos ei olnud välismaa lennufirmade lendude tühistamisi ei teisipäeval ega kolmapäeval.
Pegasus põhjendas Venemaale suunduvate öiste lendude tühistamist tehniliste ja operatiivsete põhjustega ning teatas, et ülejäänud lennud toimuvad graafiku kohaselt.
Turismiväljaanne TourDom seostas märkimisväärset osa tühistamistest Vnukovo lennujaamas kehtestatud öise drooniohu häirega.
Ühe Pegasuse lennu reisijad rääkisid väljaandele Ostorozhno, novosti, et lennufirmas öeldi neile: “Me ei tea, mida oodata, meie Türgi-poolne juhtkond keelab väljumised.”
Turkish Airlines teatas, et tema lennutühistamised on seotud kahe kitsa kerega lennuki asendamisega ühe laia kerega lennukiga. Ettevõte rõhutas, et üksikud muudatused ei ole kuidagi seotud uudistega, mida avalikes allikates aktiivselt levitatakse.
Rünnakuohu tõttu kehtestati lennujaamade tööle piirangud nii 1. kui ka 2. septembril.
Venemaa föderaalse lennutranspordiagentuuri Rosaviatsia andmetel töötas Vnukovo 1. septembril piirangutega kolm tundi ja 20 minutit, Domodedovo aga ühe tunni ja 46 minutit.
Kolmapäeval kehtisid avaldamise hetkeks Vnukovole seatud piirangud kokku viis tundi ja kaks minutit, sealhulgas öisel ajal kella 2.45-st kuni 5.56-ni. Domodedovos kehtisid piirangud kokku kolm tundi ja 21 minutit.
Rubio sõnul käivad Ukrainaga läbirääkimised Patrioti litsentside üle
Kiiev ja Washington peavad läbirääkimisi Ukrainale litsentside andmise üle, et Ukraina saaks ise valmistada Patrioti õhutõrjesüsteeme, ütles USA välisminister Marco Rubio kolmapäeval antud intervjuus meediakanali Fox News raadiosaatele.
“Selle üle käivad just praegu läbirääkimised,” ütles Rubio raadiosaates The Brian Kilmeade Show, mida vahendas ajaleht The Kyiv Independent, vastuseks küsimusele, kas USA annab üle püüdurrakettide patareide joonised.
Kuna aga Kiiev seisab silmitsi kriitilise puudujäägiga õhutõrjesüsteemidest, siis juhtis Rubio tähelepanu sellele, et Ukraina toodetud Patriotite leping ei muudaks olukorda kohapeal koheselt.
“Tootmise suurendamine ja nende tehaste ehitamine võtab mitu aastat. Isegi kui teil on litsents. Ukraina Patrioti tootmine võib teoks saada, kuid see ei lahenda lühiajalist väljakutset,” seletas Rubio.
USA president Donald Trump teatas juulis ise, et on nõustunud andma Ukrainale Patrioti tootmislitsentsid.
Ilma tugevate õhutõrjesüsteemideta, mis võimaldab alla tulistada Venemaalt lastud ballistilisi rakette, saab Ukrainas praegu surma rekordiliselt palju tsiviilelanikke. Kiiev on olnud nädal aega järjest kestnud Venemaa õhurünnakutega. Ööl vastu neljapäeva tabasid reaktiivmootoriga Vene droonid Kiievit juba seitsmendat ööd järjest.
Rubiol polnud koheselt vastust sellele, kuidas USA saaks Ukrainat kriisis lühiajaliselt aidata.
Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski on esitanud palve, et USA müüks Ukrainale viis protsenti oma Patrioti rakettidest.
Rubio põikles palvele otsesest vastamisest kõrvale, kui viitas vajadusele kaitsta esmalt Ameerika huve.
“Meil on oma kaitsevajadused. Meil on oma kaitsenõuded,” sõnas Rubio.
“Enne kui saame aidata teisi, siis peame veenduma, et meie varud on alati piisavad,” jätkas USA välisminister.
Samal ajal lükkas Rubio tagasi väited, mille kohaselt hakkaksid USA raketivarud käimasoleva sõja tõttu Iraaniga otsa lõppema.
“Ma arvan, et mingis mõttes meie vastased loevad seda ja arvavad, et see on tõsi. Selle tõttu võivad nad proovivad meid testida ja see võib viia konfliktini,” rääkis Rubio.
Samuti lükkas Rubio tagasi kuuldused, et USA Luure Keskagentuuri (CIA) direktori Jon Ratcliffe käis Moskvas hoiatamaks Venemaad lähitulevikus NATO riike ründamast. Rubio vähendas visiidi tähtsust ja nimetas seda rutiinseks.
“Selles pole midagi ebatavalist ja seda on ette tulnud ka teiste administratsioonide ajal,” rääkis Rubio reisi kohta.
“See ei olnud osa mingist laiemast algatusest. Tegemist oli nende luurekanalite hoidmisega, mis võivad osutuda kasulikuks mistahes konkreetses ettenägematus- või kriisiolukorras,” seletas minister.
Küsimusele, kas Rubio kavatseb võtta Venemaa ja Ukraina vahelistes rahukõnelustes suurema rolli, vastas välisminister, et jätab selle USA presidendi esindajate Steve Witkoffi ja Jared Kushneri hooleks, kes ei ole veel Kiievit külastanud.
Kallase sõnul lubasid mitmed riigid Ukrainale õhutõrjesüsteeme
Iirimaal toimunud Euroopa Liidu välisministrite mitteametlikul kohtumisel lubasid mitmed riigid anda Ukrainale täiendavaid õhutõrjesüsteeme, teatas kolmapäeval ühenduse välispoliitikajuht Kaja Kallas.
Kallas rõhutas kohtumise järel toimunud pressikonverentsil, et Moskva ei ole oma sõjaeesmärke muutnud ja Venemaa rünnakud Kiievile on viimastel päevadel taas tapnud kümneid inimesi.
“See teeb täiesti selgeks, et Moskva ei soovi rahu,” toonitas Kallas.
Euroopa Liidu esidiplomaadi sõnul on ühendus keskendunud sellele, et pakkuda Ukrainale kõike, mida ta vajab enda kaitsmiseks.
“Ukraina toetuslaenu kaudu oleme välja maksnud esimesed 8,47 miljardit eurot. Veel 6,1 miljardit eurot on heaks kiidetud, mille hulgas õhutõrje jaoks. Kuid sellest ei piisa. Vaja on ka kahepoolset toetust ja meil oli hea meel kuulda täna liikmesriikide teadaandeid õhutõrje andmisest, mida oleme nii kaua palunud,” ütles Kallas.
Küsimusele Ukrainale lubatud püüdurrakettide arvu kohta vastas Kallas, et riigid, kes on võtnud kohustuse neid tarnida, teatavad üksikasjadest ise.
Ukrinformi andmetel kutsus Kallas liikmesriike üles andma Ukrainale püüdurrakette omaenda varudest, et aidata riigil kaitsta end Venemaa jätkuvate rünnakute eest.
Venemaa paigaldab oma naftatöötlemistehaste ümber kaitserajatisi
Venemaa püüab kaitsta oma kriitilisi tähtsusega objekte Ukraina õhurünnakute eest kaitserajatiste paigaldamisega, kirjutas militaaruudiste ja avatud allikate luure seireplatvorm Clash Report, mis avaldas ka vastavad fotod.
Uudisteagentuuri Unian vahendatud artiklile lisatud fotodel on näha väidetavalt Moskva oblastis asuvad kütusemahutid. Fotodel võib näha nende ümber paigaldatud kaitserajatisi, mis Venemaa lootuse kohaselt peaksid neid kaitsma Ukraina õhurünnakute eest.
“Venemaa jätkab droonivastaste kaitsevahendite paigaldamist kriitilise taristu objektide ümber,” kirjutas väljaanne.
Vene režiimi juht Vladimir Putin ütles varem päeval, et Venemaal on pärast Ukraina õhurünnakuid väidetavalt jäänud parandada veel vaid 10 protsenti oma naftatöötlemistehastest.
Putini sõnul andis ta samal ajal oma vägedele käsu jätkata ulatuslikke õhulööke Ukraina energiasektorile, mida nimetas vastuseks Ukraina relvajõudude rünnakutele naftatöötlemistehasele.