Vikerraadio vestlussaates “Reedene intervjuu” oli Kristjan Pihli külaliseks Eesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutuse nõukogu liige ning spordibioloog Kristjan Port, kes rääkis äsja ilmunud dokumentaalfilmide raames ka Eesti suusatamise dopinguskandaalist.
Viimastel nädalatel on Eesti suusatamise dopinguskandaalist linastunud kaks dokumentaalfilmi. Porti sõnul on lainetus dopingumerel pidev. “Vahepeal kustub see ära, aga taustal käib kogu aeg selline foon. Kui puutun avalikus ruumis inimestega kokku, siis dopinguteema on suhteliselt püsiv jutu üles võtmise konks. Midagi šokeerivalt uut ei olnud, aga see kurbus on küll, et me teatud vigadest ei õpi ja laseme probleemi pikaks venida,” rääkis Port Vikerraadio vestlussaates.
Port kinnitas, et Alaver oli tema jaoks vaieldamatult autoriteet. “Meil kõigil on vaja näha edulugusid, millest me püüame midagi õppida. Mida rohkem õpid, saad ka ühel hetkel rohkem teada. Ta on endasse sulgunud, intellektuaalne inimene. Võib öelda, et ka skeemitav inimene: ta arvestab, kuidas maailm temasse suhtub ja selle kaudu loob ta kuvandi, millega ta tunneb ennast turvaliselt,” tõdes Port.
“Nõukogude aja lõpus testisin päris palju ujujaid ja korvpallureid, analüüsisin vereproove. [Sporditeadlane] Tõnis Matsin küsis, kas mõõdaksin ka siin ühed [Alaveri] proovid ära. Otseses või kaudses mõttes olen Matile teaduslikku tagasisidet andnud. Ma ei tea, kas see oli alguspunkt, aga see asub uue kvaliteedi alguses – meil on selgelt Nõukogude Liidu aeg, kus sport oli relvadeta sõjapidamine, seal polnud muud kaalutlust kui see, et kui üks kukub raja kõrvale, leiame kohe uue. Eesti spordi mõttes oli vaja käituda targemalt, võib-olla tõesti paigutub see sellesse aega, kus Mati üritas seda tarkust praktilisemalt rakendada,” meenutas Port.
Eelmisel nädalal linastunud Delfi Meedia dokumentaalfilmis “Kindral” on mõjuv stseen tänavu Valgetähe III klassi teenetemärgi pälvinud Krista Fischeriga, kes meenutas, kuidas Alaver palus talt 2011. aastal abi võitluses Rahvusvahelise Spordiarbitraaži vastu. Hiljem pakkus Alaver Fishcerile ka raha, et nii-öelda puhtaks pesta Aleksei Poltoranini positiivne dopinguproov.
“Teadlane kaitseb ennast objektiivse töö esitajana, ta ei võta seda vastutust, mis selle tööga peale hakatakse. See, mida ma olen ka varem öelnud, mis mind ennast küllaltki palju häiris, on teadlaste asumine advokaadi positsiooni,” selgitas Port.
“Tean kolleegidest nii Eestis kui ka mujal, kus on lihtsalt kommenteeritud – ma ei ütle, et kõik argumendid, aga osa olid tõesti nagu viska vastu seina, vaata kas see jääb sinna kinni. Meil arvatavasti üliõpilastöid sellise argumentatsiooniga läbi ei lasta ja seal kukutati need ka ilusasti kõik läbi. Seal mindi ühekülgse käsitlusega, kusjuures teadlane ise näeks, et need väited on väga nõrgad, nendel ei ole pikka toimet, aga ma saan aru: kohaliku kultuuriruumi ootus ja siis sa ootamatult kaotad selle teadlase positsiooni ära, tahad olla ilus inimene, või ütleme siis õigete poole peal.”
“Teadlased on inimesed, siin ei ole kuhugile põgeneda, teadlased tahavad päeva lõpuks süüa saada, magada ja arvatavasti ka elukvaliteeti parandada. Neil on omal inimsuhted olemas ja selline kollegiaalne tagasiside on ka peegelpind. Sellel ajal võisid täiesti selgelt tajuda, et ka see teadusmaastik oli küllaltki tugevalt polariseerunud selle asemel, et säilitada objektiivse tööotsija positsioon,” sõnas Port.
* * *
Täispikka intervjuud saab ERR-i uudisteportaalis lugeda laupäeval.