Isamaa reklaamis end enne valimisi väärtuspõhise parteina. Praegune käitumine ja koalitsioonide loomise loogika nii Tallinnas kui ka Tartus viitab aga ehedale pragmaatilisusele ja reaalpoliitilistele kalkulatsioonidele, leiab Tõnis Saarts Vikerraadio päevakommentaaris.
Kampaanias defineeris Isamaa enda põhivastasena Reformierakonda ja Keskerakonda. Seega oleks olnud ju loogiline, et Tartus ei oleks kohe esimese valikuna tulnud lauale liit Reformierakonnaga, vaid hoopis koalitsioon sotside ja väiksemate partneritega.
Tallinna konteksti arvestades oleks range väärtuspõhisus ja varasem ajalugu pidanud koheselt välistama koostöö Keskerakonnaga, mistõttu jah-sõna nelikliidule oleks me pidanud kuulma juba valimiste järgsel päeval. Ometi pole Isamaa siiani lõplikku otsust teinud ning neljapäeva õhtuse seisuga on endiselt õhus kaks võimalust: koalitsioon Keskerakonnaga või nelikliit sotside, Parempoolsete ja Reformierakonnaga.
Ükskõik kuidas Isamaa Tallinnas lõpuks otsustab, tasuks mõelda, millised oleksid Keskerakonnaga liidu otsimise plussid Isamaa jaoks. Pole see ju intuitiivselt esimene valik, mida valimistulemuste selgumisel mõeldi.
Esiteks tuleks silmas pidada laiemat konteksti ja valimistsüklite loogikat. Isegi kui Isamaa koostöö Keskerakonnaga saab halvakspanu osaliseks meedias ja paneb nördima osa Isamaa enda toetajatest, siis partei saab endale seda praegu lubada. Olles oma populaarsuse absoluutsel laineharjal ei mõjuta mõneprotsendiline kukkumine reitingutes neid kuigi palju.
Hoopis teine oleks lugu siis, kui selline vastuoluline võimuliit tuleks sõlmida valimistsükli lõpus, riigikogu valimistele lähenedes. Riskid ja mainekahju oleksid kordades suuremad. Seega oleks õige järjekord Isamaa jaoks sel juhul paigas: pragmaatiline koalitsioon Keskerakonnaga praegu ning riigikogu valimiste lähenedes väärtuspõhisem võimuliit nn. valgete jõududega. Kahjud oleksid minimeeritud ja kasud maksimeeritud.
Teiseks, Isamaa tahab enne parlamendivalimisi kindlasti näidata oma valitsemisvõimekust ning seda saab teha võimuliitudes, kus on väiksem arv partnereid.
“Kui Isamaa tahab tõesti midagi Tallinnas ära teha, näidata, et neil on kompetentne ning tegus meeskond, siis kaksikliit Keskerakonnaga oleks parim valik.”
Kaksikliidus paistaksid Isamaa munitsipaalpoliitikud rohkem välja ning pideva kolme-nelja partneriga huvide klapitamise asemel saaks nii midagi ka reaalselt ära teha. Tallinna uuel nelikliidul oleks täpselt samad hädad, mis eelmiselgi sedalaadi kooslusel: pidevad sisepinged ja lagunemisoht, mis süveneks eriti valimiste lähenedes, ja ükski väiksem partner ei saaks linnapea erakonna kõrval eriti välja paista, mis lisab omakorda närvilisust jne. Ühesõnaga, kui Isamaa tahab tõesti midagi Tallinnas ära teha, näidata, et neil on kompetentne ning tegus meeskond, siis kaksikliit Keskerakonnaga oleks parim valik.
Kolmandaks ei tasuks alahinnata ka isiklikke suhteid ja koostöövõimalusi. Koostöö Parempoolsetega saaks Isamaale olema tõeline katsumus, kuna mõlemalt poolt on meelestatus juba ette üsna negatiivne.
Kaksikliidus Keskerakonnaga poleks isikutevahelised suhted seevastu probleemiks. Seal seesuguseid sisse kirjutatud pingekohti poleks ning puhtalt poliitikate poole pealt jõutakse hea tahte olemasolul kompromissideni nii eestikeelsele haridusele ülemineku kiiruses kui ka vene kultuuri ja sümbolite temaatikal. Lisaks saaks Isamaa kogu aeg avalikkusele rääkida, kuidas vaid tänu nende pingutustele püsib Mihhail Kõlvarti linnavalitsus eestimeelsel ja vähekorruptiivsel kursusil.
Neljandaks ei tuleks eirata ka avaliku arvamuse mõju. Ühiskonnauuringute instituudi küsitlusi peavad isamaalased üldiselt usaldusväärseks ning viimased andmed näitasid mõnevõrra üllatuslikult, et Keskerakonna-Isamaa koalitsioon on kõige soositum variant. Kuigi Isamaa toetajaskond on selles küsimuses lõhenenud, lepiks üle poole vastajatest selle võimalusega. Seega poleks mainekadu kaugeltki nii katastroofiline, nagu esialgu võibolla kardeti.
Niisiis, väärtuspõhisusest on kena rääkida valimiskampaanias, aga Isamaa tahab ju saada võimuparteiks, mis lähtuvad aga ennekõike reaalpoliitilistest kalkulatsioonidest. Seega ei peaks avalikkus ega Isamaa enda toetajad olema üllatunud, kui võimuparteiks pürgiv Isamaa käitub teisiti, kui valimiskampaanias pateetilisi kõnesid pidav Isamaa. Poliitika on ikkagi võimumängude näitelava, mitte kaunite ja kõigile meeldida püüdvate, väärtuspõhiste valikute tegemise maailm.
Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.