„Hääletustulemus näitas, et oleme jälle sammu lähemal toimivale poliitilisele kultuurile Tallinnas. On oluline, et linnavolikogus peetakse kinni tehtud kokkulepetest ning väljakujunenud tavast. Kuigi selle otsuseni jõudmine võttis aega üheksa kuud, siis on lõpptulemus positiivne ning soovin selle eest tunnustada ka koalitsioonisaadikuid,“ sõnas vastvalitud Tallinna Linnavolikogu aseesimees Madle Lippus.
„Teise aseesimehe valimisega oleme lahendanud ühe asjatut poliittehnilist kemplust tekitanud küsimuse ning hea meel on selle üle, et saame nüüd rohkem keskenduda Tallinna linna puudutavatele sisulistele teemadele ning debatile oluliste linnaelu küsimuste üle,“ lisas ta.
„Tänan kõiki volikogu liikmeid, kes otsustasid minu kandidatuuri toetada. On rõõm, et kuigi volikogus on esindatud väga erinevad maailmavaated, siis on võimalik leida ühisosa ja teha otsuseid linna toimimise huvides,“ ütles Lippus.
Tallinna Linnavolikogu esimehe Mihhail Kõlvarti sõnul on positiivne, et opositsioonil õnnestus oma kandidaadi osas kokku leppida ja tema valimiseks vajalikud hääled koondada. „Volikogu juhtimises on oluline, et esindatud oleksid nii koalitsioon kui ka opositsioon. Mul on hea meel, et opositsioon suutis kokku leppida ja tagada kandidaadile valimiseks vajaliku toetuse,“ ütles Kõlvart.
Tallinna Linnavolikogu teise aseesimehe koht kuulub poliitilise kokkuleppe kohaselt opositsioonile, et tagada volikogu juhtimises tasakaal. Linnavolikogu 11. koosseisu opositsioonierakonnad leppisid eelnevalt kokku Madle Lippuse kandidatuuri toetamises.
Tallinna Linnavolikogu otsustas 2. detsembril 2025 valida volikogule kaks aseesimeest. Toona toimusid valimised ühe aseesimehe kohale ning selleks valiti Sven Sester (Isamaa). Tallinna põhikirjast lähtudes, teise aseesimehe valimisi sellel istungil ei korraldatud.
Teise aseesimehe valimised toimusid 22. jaanuaril ja 16. aprillil 2026, kuid kummalgi korral ei õnnestunud aseesimeest valida, sest hääletusel ei osalenud piisaval arvul volikogu liikmeid.
Linnavolikogu aseesimees valitakse volikogu liikmete seast salajasel hääletusel. Valituks osutumiseks peab kandidaat saama volikogu koosseisu häälteenamuse ehk vähemalt 40 poolthäält.