Eesti Haridustöötajate Liidu hiljutisest küsitlusest selgub, et 67% Eesti õpetajatest on viimase aasta jooksul kaalunud karjäärivahetust. Ehkki uuring kinnitab, et õpetajad väärtustavad kõrgelt oma töö sisu, sunnivad pidev ülekoormus ja madal palk neid sellest ametist loobuma, teatab BNS.
Eesti Haridustöötajate Liit (EHL) viis 1200 Eesti õpetaja seas läbi küsitluse, et hinnata nende rahulolu töötingimustega ja selgitada välja, kuidas hoida ära pedagoogide üha sagedasemat lahkumist ametist.
«Uuringu üks olulisemaid järeldusi on kurb tõsiasi, et suure koormuse ja madala palga tõttu kaotame haridussüsteemist õpetajaid, kes tegelikult tahaksid väga seda tööd teha,» ütles Eesti Haridustöötajate Liidu esimees Reemo Voltri ning selgitas: «Õpetajad, sealhulgas need, kes on kaalunud karjäärivahetust, märkisid küsitluses ülekaalukalt, et neid motiveerib edasi töötama töö iseloom ning suhtlemine laste ja õpilastega, kuid mõtted teise valdkonda üleminekust on tingitud just suurest koormusest ja madalast töötasust.»
Tulemused näitavad, et 75% Eesti õpetajatest on viimase aasta jooksul tihti tundnud kurnatust või isegi läbipõlemist ning 74% vastanutest ei ole rahul oma praeguse sissetulekuga, mis ei ole proportsioonis nende koormuse ja vastutusega. Iga teine uuringus osalenud õpetaja teatas, et on võtnud endale lisakohustusi juurde just selleks, et teenida kõrgemat palka.
Küsitluse tulemused tõid välja ka märkimisväärse lõhe õpetajate lepingujärgse koormuse ja nende tegeliku tööaja vahel. Seaduse järgi ei tohi õpetaja täistööaeg ületada 35 tundi nädalas, kuid EHL-i uuring näitab, et 86% täiskoormusega töötavatest õpetajatest töötab tegelikult regulaarselt rohkem. Nendest omakorda 40% vastas, et nende töönädal ületab 45 tundi.
«Pidev ülekoormus, intensiivne ja vastutusrikas töö ning 1970-eurone palk, mis on riigi keskmisest üle 10% madalam, ei saa olla magistrikraadiga õpetajale turul kõige atraktiivsem pakkumine. Sellest hoolimata peame hariduse kõrge kvaliteedi säilitamiseks meelitama koolidesse just selliseid spetsialiste,» ütles Voltri.
Eesti Haridustöötajate Liit viis analoogse uuringu läbi ka 2022. aastal. Sel ajal vastas 58% küsitletud õpetajatest, et on kaalunud ametist lahkumist ja teisele tööle üleminekut. Uue uuringu kohaselt on see näitaja tänaseks tõusnud üheksa protsendipunkti võrra.
Õpetajad, kes vastasid, et kaaluvad ametist lahkumist, nimetasid ka valdkondi, kus nad näevad end tulevikus. Kõige sagedamini mainiti erinevaid ametikohti IT- ja finantssektoris, ettevõtlust ning töötamist eraeraõpetajana.
«Et Eesti õpetajad koolidest ei lahkuks, ootame valitsuselt oma lubaduste täitmist ehk loodame, et järgmisest aastast tõuseb õpetaja töötasu alammäär vähemalt riigi keskmise tasemeni. Ootame jätkuvalt ka õpetajate koormusarvestuse süsteemi ülevaatamist,» rõhutas Eesti Haridustöötajate Liidu esimees Reemo Voltri.