Üha sagedasemad on juhtumid, kus politseinik püüab inimest hoiatada käimasoleva pettuse eest, kuid kannatanu on veendunud, et temaga räägib hoopis kelm, keeldub koostööst ja katkestab kõne, rääkis Põhja prefektuuri kriminaalbüroo raskete kuritegude talituse juht Valmar Viitak.
Viitaki ütles, et on olnud ka olukordi, kus kelmuse ohvri lähedane märkab kahtlast käitumist ja annab politseile teada, et ohver plaanib võõra inimesega kokku saada, et talle raha anda.
“Sündmusele reageerinud politseinikud üritavad inimest veenda, et tegemist on pettusega, kuid kannatanu kas eitab toimuvat täielikult või usub jätkuvalt, et täidab salajase politseioperatsiooni raames talle antud ülesandeid,” nentis Viitak. Mõnikord kutsub ohver kohapeale saabunud uurijaid tuvastama politseipatrulli.
Mõnel juhul on kannatanu küsinud politseinikult ka niinimetatud koodsõna, mille kelmid on temaga eelnevalt kokku leppinud. Pettur selgitab kannatanule, et koodsõna abil saab ta veenduda, et suhtleb õigete inimestega ning neid, kes seda ei tea, ei tohi usaldada.
“Kui sündmusele reageerinud politseinik koodsõna kannatanule öelda ei oska, peab ta seda justkui kinnituseks, et tegemist ei ole päris politseinikuga,” rääkis Viitak.
Sellised juhtumid on seotud eelkõige viimastel aastatel suurenenud petukõnede levikuga. Kelmid loovad kannatanule mitme kõnega mulje, nagu ta oleks langenud pettuse ohvriks ning peab täitma juhiseid, et oma raha päästa. Kannatanule öeldakse, et ta on kaasatud salajasesse politseioperatsiooni ning ta aitab kurjategijaid tabada.
Kelmid selgitavad, et toimuvast ei tohi kellelegi rääkida, kuna see võib uurimist takistada ja kaasa tuua karistuse. “Skeemi lõppfaasis palutakse väidetava uurimise jaoks anda oma sularaha, pangakaardid ja dokumendid kullerile või viia pakiautomaati, et need kontrolli saata,” selgitas Viitak.
Kodu ja auto lähevad müüki
Eriti keeruliste juhtumite puhul on kannatanud müünud maha oma kodu või auto ning andnud müügist saadud raha kelmidele. Selline mõjutamine võib kesta mitmeid päevi või nädalaid, mille käigus püüavad kelmid luua kannatanuga usalduslikku suhet, tunnevad huvi tema igapäevaelu vastu ning jätavad mulje, nagu nad hooliks tema heaolust. Kelmide eesmärk on kannatanule tekitada tunne, et teisel pool telefonitoru on usaldusväärne inimene, kes teda aidata püüab.
“Kui inimene on olnud kelmide mõju all pikemat aega, ei piisa talle reeglina enam sellest, et politseinik näitab töötõendit või ütleb, et tegemist on pettusega,” nentis Viitak. Kannatanu on sageli siiralt veendunud, et teeb õiget asja. Seetõttu kulub vahel palju aega ja selgitamist, enne kui õnnestub ta ümber veenda.
Ka Swedbanki klienditeenuste juht Ede Raagmets rääkis, et on olnud juhtumeid, kus pangatöötaja võtab kliendiga ühendust, aga inimene kahtlustab, et tegemist võib olla hoopis petturiga. Ta nentis, et selliste juhtumite arv on võrreldes varasemaga veidi tõusnud.
“Tüüpiline olukord ongi selline, et pangatöötaja tutvustab end kõne alguses ning klient uurib, kuidas ta saab kontrollida, et kõne tuleb päriselt pangast,” selgitas Raagmets. Ta ütles, et kahtluse korral on kliendil mitu võimalust kontrollida, kas temaga võttis ühendust pangatöötaja.
Näiteks võib klient kõne lõpetada ja helistada ise tagasi Swedbanki klienditoe numbrile ning küsida, kas pank on temaga ühendust võtnud. Samuti saab pank saata kliendile pangateate internetipanka, kus ta saab turvalises keskkonnas sõnumiga tutvuda. Oluline on ka meeles pidada, et pangatöötaja ei küsi telefonikõnes kliendilt PIN-koode ega palu neid kuhugi sisestada.
Mõnel päeval võib olla kümmekond petuskeemi
Omniva Eesti kommunikatsioonijuht Agne Teder nentis, et aeg-ajalt on taas petuskeeme, kus kasutatakse ära Omniva nime. “Mõnel päeval ei saabu meile ühtegi sellist pöördumist, teisel päeval võib neid olla kümmekond,” sõnas ta. Kõik sõltub petturite aktiivsusest ja sellest, millised petuskeemid parasjagu levivad.
Pettustega seotud küsimused jõuavad ka Omniva klienditeenindusse ja suurendavad selle koormust, sest inimesed soovivad kontrollida, kas saadud sõnum, e-kiri või kõne pärineb tõepoolest Omnivalt.
Võõralt numbrilt tulnud kõnede suhtes tuleb olla ettevaatlik ning kui helistaja jutt tekitab kahtlust või hirmu, tuleb kõne katkestada. Selge pettusele viitav ohumärk on see, kui helistaja survestab kiiresti tegutsema, keelab toimuvast lähedastele rääkida ning palub midagi PIN-koodidega kinnitada või oma raha ära anda.
Politsei ei kaasa inimesi salajastesse operatsioonidesse ega palu kunagi inimesele helistades end Smart-ID või Mobiil-ID kaudu tuvastada. Kelmid püüavad kannatanut ümbritsevast maailmast isoleerida, et teda lihtsam mõjutada oleks.
Kelmuse ohvriks langedes tuleb helistada esmajoones oma kodupanka, sulgeda kaardid ja paluda ülekanded blokeerida. Seejärel tuleb teha politseisse süüteoavaldus ning panna kaasa kõik olemasolevad tõendid, mis aitavad politseil juhtunu ulatust hinnata.