Hariduslike erivajadustega laste arv on kasvanud ning nad moodustavad juba kolmandiku õpilastest. Koolid peaksid pakkuma neile lastele tuge ning ka ülikoolid ja tööandjad oskavad erivajadustega üha enam arvestada.
Õpilaste erivajadused on väga erinevad, aga hariduslike erivajadustega laste arv on tõusuteel, tõdes haridus- ja teadusministeeriumi kaasava hariduse osakonnajuhataja Jürgen Rakaselg.
“Kui me vaatame kogu haridusliku erivajaduste diapasooni, siis sinna mahub tõesti alates ajutistest õpiraskustest kuni pimekurtuseni välja. Keerukamaid hariduslikke erivajadusi on üsna stabiilne protsent, mis on püsinud läbi aastate enam-vähem sama, aga oluline muutus on toimunud niiöelda kergemas osas, neid õpilasi on tõesti oluliselt juurde tulnud,” kinnitas Rakaselg.
Tamsalu kooli eripedagoog Mirell Viru ütles, et erivajadusi osatakse nüüd ka paremini märgata.
“Iga kohalik omavalitsus on praeguseks juba kindlasti oma ennetusmudeli loonud, sealhulgas ka meie. Ennetusmudelis on väga palju märkajaid. Märkaja võib olla nii lapsevanem, õpetaja kui ka mõni muu koolitöötaja. Mõnikord on õppijal korraks motivatsioonilangus või mõni muu tegur, mis on tegelikult lühiajaline, aga mõjutab õppimist väga palju ja laps vajab tuge,” selgitas Viru.
Haridusministeeriumi andmetel vajab mingil kujul tuge 30 protsenti õpilastest, aga see ei tähenda, et nad kõik vajavad lihtsustatud õppekava, ütles Jürgen Rakaselg.
“Aktiivsus- ja tähelepanuhäire, autismispektri eripära ja muu sellise puhul võib olla vajalik ka lihtsustatud õppekava, aga ei pruugi ja enamasti ei ole. Lihtsustatud õppekava alusel õppivaid õpilasi on meil ligikaudu 1,6 protsenti õpilastest ja see on püsinud üsna stabiilsena,” sõnas Rakaselg.
Kergema erivajadusega lapsed vajavad tuge küll, aga õpivad enamasti tavaklassis ja juriidiliselt nad haridusliku erivajadusega laste hulka ei kuulu.
“Üldtugi ei ole juriidiliselt siduv, selle tulemusena ei muutu näiteks omavalitsusele makstava toetuse suuurus. Seda vajab ligikaudu 20 protsenti õpilastest ja seda pakub igapäevatöö raames oma kooli psühholoog, logopeed või tuleb appi eripedagoog kas õpiabitunniga või mingi muu asjaga,” selgitas haridusministeeriumi ametnik.
Eripedagoog Mirell Viru kirjeldas, kuidas õpetaja töötab klassis, kus on mitu erivajadusega õpilast. Tema sõnul on oluline ka õpetajat toetada.
“Minu kogemus on see, et õpetatav materjal tuleb sel juhul “söödavaks teha” tegelikult kogu klassile, jõukohastada õppematerjali. Ega õpetaja üksi sageli kõike ei jõuagi teha, selleks ongi olemas eripedagoog, kes seda toetab. Suures klassiruumis on vajalikud ka õpetaja abid, kes on väga olulised tugiisikud,” rääkis Viru.
Jürgen Rakaselg ütles, et sageli on toevajadus ajutine. Tihti langeb see põhikooliajale. Enamik õpilastest saab hiljem kenasti edasi õppida ja tööle minna.
“See ei ole nüüd küll märk sellest, et kui sa oled kooliajal olnud selle kolmandiku seas, kes mingil hetkel on tuge vajanud, siis on sinu väljavaated lootusetud. Ka ülikoolid arvestavad sellega juba praegu, et üliõpilaste hulgas on selliseid, kes vajavad mingisugust tuge või kohandust,” tõdes Rakaselg.
Ka tööandjad arvestavad üha enam sellega, et mõni töötaja vajab teatud tuge.
“Mulle tundub, et tööjõupuuduse olukorras on paljud tööandjad paindlikumaks muutunud, on valmis tegema kohandusi nii palju, kui see vähegi võimalik ja mõistlik on,” rääkis Rakaselg.
“Kasutada tuleb kogu potentsiaali, mis inimestel olemas on, sest meil ei ole kusagilt juurde tulemas neid ideaalseid inimesi, kellel ei ole üldse mingisugust toetusvajadust. Aga ka seda ei saa öelda, et see kolmandik vajab ka tööelus mingisugust toetust. Seda kohe kindlasti mitte, see toetusevajajate hulk on kaugelt väiksem.”
Eripedagoog Mirell Viru on veendunud, et laste toetamine haridusteel areneb üha enam.
“Eesmärk ei ole ju latti madalamale lasta, vaid ehitada redel sinna, kuhu see laps siis tulevikus jõudma peab ja mis on talle jõukohane. Kindlasti on olnud aastaid, kus teed on kiiresti sulgunud, aga see valdkond aina areneb. Ka koolikohustus ju ea poolest tõusis, eks siis erivajadustega õpilaste toetamine peab lihtsalt kaasa arenema,” rääkis Viru.