Gertrud meenutab, et tema esimene suurem kokkupuude teadusega tuli telesaatest „Rakett69“, mida ta eriti nooremana väga vaadata armastas. „Sealsed ägedad noored inspireerisid ka mind rohkem praktilisest teadusest huvituma ja isegi paar korda saatesse kandideerimist proovima. Samas arvan, et minu huvi kosmose vastu on kogu aeg olemas olnud, kuid enne estronaudi konkurssi pole olnud võimalust sellega nii palju tegeleda.“

Kosmose juures paelub Gertrudi kõige rohkem küsimus, kas inimene on Universumis üksi. „Mind on alati paelunud kõik meie päikesesüsteemis, aga eriti see, mis jääb sellest väljapoole, ja see, kas me oleme selles maailmaruumis üksinda. Mulle meeldib mõelda, et kuskil peab ju keegi veel olema, mingi elu, millest me veel teadlikud ei ole. Nii palju, kui ma olen selle kohta uurinud, ei ole võimalused täiesti nullis.“

Samas huvitab teda kosmosevaldkonna puhul ka hoopis praktilisem ja maalähedasem küsimus – kuidas teadust inimestele arusaadavaks teha. „Kui tulla tagasi Maa peale, olen ma teistpidi huvitatud kosmoseprojektide majanduslikust poolest ja selle tavainimesteni toomisest ehk kuidas kirjeldada näiteks keerulisi keemilisi protsesse võimalikult lihtsalt, et ka kümneaastane sellest aru saaks.“

Kooliväliselt kulub suur osa Gertrudi ajast kergejõustikutrennidele, millega ta on tegelenud juba kaheksa aastat. Lisaks tantsib ta rahvatantsu, pildistab ning armastab kõike, mida saab oma kätega luua. Kõige suurem kirg on tüdruku sõnul siiski reisimine, maailma avastamine ja uute väljakutsete otsimine.

Just hobid on õpetanud talle koostööd, enesekindlust ja visadust. „Enamus minu hobidest nõuavad väga head koostöövõimet ja inimestega suhtlemise oskust – eriti oluline oli see näiteks esimest aastat rahvatantsurühmaga tantsupeole püüdlemine, mis näitas mulle, kui oluline on ühise eesmärgi nimel pingutamisel iga kui viimse inimese panus ja tahtevõime.“

„Üle poole elu spordiga tegelemine on kindlasti andnud mulle juurde enesekindlust, julgust ja usku endasse, et alati on võimalik pürgida kõrgemale ja seda vaadates ka oma trennikaaslasi, kes on olnud mulle suureks eeskujuks ja motivatsiooniks.“

Gertrudi silmaringi on avardanud ka rahvusvahelised projektid. Need on näidanud talle, kui palju erinevaid võimalusi maailmas leidub ning kui oluline on neist kinni haarata.

„Eesti otsib estronauti“ konkursile kandideerimine ei olnud Gertrudi enda esimene mõte. „Ausalt öeldes tiris mind konkursile minu hea sõbranna, kes osales ka eelneval aastal.“ Ta oli konkursist küll kuulnud ja teadis, et see võiks olla erakordne võimalus, kuid endal jäi alguses pealehakkamisest puudu. Intervjuuks oli enesekindlus siiski juba tekkinud ning pärast intervjuud kujutas Gertrud ette, kuidas head uudist vastu võtab.

Tegelikult jõudis uudis temani veidi omamoodi. „Tegelikult reetis mu isa mulle enne ametliku meili saamist juba ära, et olen valitud, ja võtsin teate päris tagasihoidlikult vastu. Mind tegi hoopis õnnelikumaks see, kui sain teada, et kõik head sõbrad laagrist said ka lennule ja selle üle olin väga tänulik.“

Konkursi laagrit Gertrud enda jaoks ülemäära pingeliseks ei pidanud. „Laager mulle suuri väljakutseid või eneseületusi ei pakkunud, kuna proovisin nautida iga kui viimset hetke sellest ja alati olla lihtsalt mina ise, läheb kuidas läheb.“ Kõige rohkem pinget pakkus hoopis intervjuu. „Intervjuu oli kindlasti kõige pingelisem etapp, kus pidin ennast kõige rohkem tõestama. Ma arvan, et edu tõi mulle eelkõige endaks ja ausaks jäämine, enne kõigi oodatavate küsimuste läbimõtlemine ja selge sõnastamine ning küsimuste, millele ma ei osanud kohe vastata, korral rahulikuks ja autentseks jäämine.“

Gertrud peabki enda üheks olulisemaks tugevuseks oskust jääda iseendaks. Sellele lisanduvad avameelsus, julgus tunnistada, et ta midagi ei tea, ning soov seda siis teada saada. „Siinkohal tulevad mängu minu avameelsus, julgus mitte teada ja teada saada, muidugi suhtlemine ja meeskonnas töötamine, ilma milleta on igal pool raske läbi lüüa, aga ka ausus, tegevuste läbimõtestatus ja rahulik meel, mitte liigne lahmimine.“ Samuti peab ta oma tugevuseks positiivset meelt ja mitte alla andmist – alati tuleb lõpuni pingutada.

Estronaudi konkursi jooksul sai Gertrud eelkõige kinnitust, et suudab ennast ebamugavates olukordades mugavustsoonist välja tuua. Ta õppis rohkem küsimusi küsima, kaasama tiimiliikmeid ja olema uute inimestega suheldes avatum. „Ma arvan, et nii tähtis pole mitte see, mida uut ma teada sain, vaid arusaam sellest, kui vähe ma tegelikult tean ja kui palju on veel avastada ning juurde õppida.“

Kõige rohkem ootab Gertrud eesootavat paraboollendu. „Ilmselgelt ootan ma lendu ennast, ma loodan, et see saab olema veel võimsam kui varasemad estronaudid kirjeldanud on ja saan kogeda sõna otseses mõttes midagi maavälist.“ Lisaks lennule ootab ta Portugali kosmoseagentuuriga tutvumist ja elu pisikesel saarel, kuhu projektiga minnakse. „Igatahes saab see olema suur mugavustsoonist välja astumine, mida ma ootan kõige rohkem.“

Kogu kogemuse tahab Gertrud hiljem edasi anda ka teistele noortele. „Ma tahan kogu selle kogemuse, pärast lendu, tuua noorteni, et inspireerida neid, kes ehk pole estronaudist veel kuulnud või kahtlevad, kas peaksid selle teekonna ette võtma.“

Kuigi Gertrud ei kujuta ennast praegu otseselt kosmosevaldkonnas töötamas, ei välista ta seda võimalust. Teda huvitab ajakirjaniku amet ning eriti teadusajakirjandus, kus saaks keerulisi teemasid uurida ja inimestele arusaadavalt selgitada. „Kuna olen kaalunud ajakirjaniku ametit, saaksin selle siduda teadusega, keskendudes teadusajakirjandusele, sest mind huvitaks keeruliste teemade lahtiseletamine ja uurimine, miks ja kuidas asjad töötavad, eriti just kosmose- ja teadusmaailmas.“ Ka rahvusvaheline töö pakub talle huvi ning seetõttu soovib Gertrud end tulevikus mõnes Euroopas ülikoolis täiendada.

Noortele, kes suuri unistusi küll kannavad, kuid teaduskonkurssidel osalemist pelgavad, soovitab Gertrud lihtsalt proovida. „Ma olen vahel ise ka alguses kahelnud, kas on ikka mõtet minna, kui ma teaduses suur spetsialist ei ole, aga tegelikult annavad sellised võimalused nii palju rohkem kui ainult oma teadmiste ja oskuste proovile panemise – ägedad tutvused ja uued kogemused, mida vaevalt mujalt saab.“

Ja sõnum on lihtne: „Kui sa ei tunne ennast teadusvaldkondades kõige mugavamalt või arvad, et need teemad ei ole päris sulle, mine ikka! Mitte midagi pole kaotada ja halvimal juhul tuled tagasi uute kogemuste pagasi ja vähemalt ühe uue sõbraga ;)“

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?SaadaKommenteeriLoe kommentaare (3)