Keskkonnaagentuur koostas ülevaate meteoroloogilisest suvest Eestis, millest nähtub, et sagedaste ja runsa sademete tõttu kujunes see tavapärasest vihmasemaks, teatab BNS.
-
aasta suvi oli võrreldes normiga veidi soojem, vihmasem ja vähem päikeseline. Kliimatoloogiline suvi algas Eestis keskmiselt 30. mail, mis ühtib ligikaudu nii paljuaastase keskmise kui ka möödunud aasta näitajaga. Kliimatoloogiliseks suveks peetakse teatavasti perioodi, mil ööpäeva keskmine õhutemperatuur püsib stabiilselt üle +13 kraadi.
Suve keskmine õhutemperatuur oli 16,8 kraadi (norm 16,4 kraadi). Maksimaalne õhutemperatuur mõõdeti 29. juunil Valgas – 29,7 kraadi. Sama näitajani tõusis temperatuur ka juulis: 11. juulil Narvas ja 31. juulil Viljandis.
Mimaalne õhutemperatuur fikseeriti 2. juunil Kuusikul, kus öine miinimum langes 3,8 kraadini.
Kõige soojemaks suvekuuks osutus juuli, kuigi tervikuna oli see normist jahedam. Juuni oli vastupidi normist soojem, kuid osutus seejuures kolmest suvekuust kõige jahedamaks. Sel suvel registreeriti vaid üks lühike kuumalaine ja seegi Lõuna-Eestis. Kuumalaine ajal, 28.–30. juunini, tõusis maksimaalne õhutemperatuur Võrus kolme päeva jooksul +27 kraadini ja kõrgemale. Troopiline öö oli sel suvel samuti vaid üks – juulis Eesti edelaosas.
Keskmine sademete hulk oli Eestis suve jooksul 262 millimeetrit (norm 218 millimeetrit). Kõige vihmasemaks kuuks kujunes juuli, mil Eestis sadas keskmiselt 105 millimeetrit sademeid ehk 155 protsenti normist. Juuli oli paljudes kohtades väga vihmane – umbes kolmandikus ilmateenistuse vaatlusjaamadest tõusis see vaatlusajaloo kümne vihmasema juulikuu hulka. Näiteks Sõrves sadas juulis 124 millimeetrit sademeid ehk 199 protsenti normist. Vihmasem on juuli Sõrves olnud vaid ühel korral – 1988. aastal, mil sademete summa oli 203 millimeetrit.
Päike paistis suve jooksul Eestis keskmiselt 759 tundi, mis on 94 protsenti normist. Kui juunis ja augustis vastas päikesepaisteliste tundide arv normile, siis juulis oli päikest tavapärasest vähem.