Nagu lennuki lendamine, jõuavad ka Instagrami reels’id meie ekraanidele justkui võluväel. Kuid need miljardid jagamised, otsingud ja talletused eeldavad füüsilist taristut.
Energia- ja muude ressursside liigkasutus ning ennustatav valgekraede töökohtade kadumine on miski, mida heidetakse ette 21. sajandi internetile ehk AI-tehastele ja andmekeskustele. Olgugi et mõningatel etteheidetel on alust, ei ole see teema nii üheülbaline, kui sotsiaalmeedias paistab.
Inimene kardab reeglina seda, mida ta ei mõista, ja sellest, mida ta ei mõista, tahab ta lahti saada. Mis siis üldse on AI-tehas? Ja mis asi on andmekeskus?
Keskmise nutitelefoni ja arvutit omava inimese jaoks on oluline mõista, et tehisaru vajab samuti füüsilist majutust pärismaailmas.
Maakeeli võiks öelda, et iga AI-tehas on ka andmekeskus, aga iga andmekeskus pole AI-tehas. AI-tehas on tehisaru töökoormustele optimeeritud arvutustaristu, mille keskmes on üks või mitu superarvutit või suure jõudlusega serveriklastrit. Seal arendatakse, treenitakse, peenhäälestatakse ja käitatakse tehisarumudeleid. Kui üldotstarbeline andmekeskus pakub mitmesuguseid arvutus-, andmesalvestus- ja võrguteenuseid, siis AI-tehase riistvara, tarkvara ja jahutussüsteemid on kavandatud eeskätt mahukate AI-arvutuste jaoks.
Keeruline kirjeldus, aga mida see tähendab? Keskmise nutitelefoni ja arvutit omava inimese jaoks on oluline mõista, et tehisaru vajab samuti füüsilist majutust pärismaailmas. Iga inimese algatatud viiba ja skrollimise taga, mis toob telefoniekraanile jalgpallimängude tulemusi või kassiklippe, töötavad masinad, mis töötlevad andmeid.
Ja üllatus-üllatus: kui inimene ise loob millegi järele nõudluse, on vaja luua ka pakkumus. See tähendab, et kirjeldatud masinad nõuavad meie nõudluse rahuldamiseks elektrit ja jahutust.
Erinevates kõrgtehnoloogilistes keskustes on kasutusel erinevat tüüpi jahutused. Mõni nõuab suurtes kogustes vett, teises kasutatakse vett ainult töötajate sanitaarvajaduste rahuldamiseks.
Kuna Ameerika Ühendriigid on hetkel maailmas andmekeskuste ehitamise ning AI arendamise lipulaev, pärineb veekasutusega seotud hüsteeria just suure lombi tagant. Ja nagu üks juuksekarv peas on liiga vähe, aga supis liiga palju, on selles diskursuses võtmeteemaks sobilik ja vähem sobilik asukoht.
Kuiva ja kuuma kliimasse ehitamine paneb proovile kohaliku ökosüsteemi ja võib tekitada probleeme ning furoori kohas, kus veevarustus on juba eos murekoht, sest kuumas kliimas nõuab andmekeskus jahutuseks rohkem loodusressursse. Ja kui elektrit toodetakse meetodil, mis nõuab elektrijaama jahutamiseks suures koguses vett, on kuri tõepoolest karjas.
Soomes on AI-tehaste ja andmekeskuste buum juba mitu aastat kestnud ning viimaks on kord ka meie käes.
Seetõttu on kliimasõbralik lahendus rajada erinevat tüüpi andmekeskuseid soojade, energeetika mõistes fossiilkütustest sõltuvate ja veevaeste kohtade asemel piirkondadesse, kus esikohal on tuule- ja päikeseenergia. Kasuks tuleb loomulikult ka külm kliima, mis aitab oluliselt jahutuskoormust ära võtta.
Just seetõttu vaatavad aina suuremad nimed keskmisest jahedama kliimaga riikide poole. Soomes on AI-tehaste ja andmekeskuste buum juba mitu aastat kestnud ning viimaks on kord ka meie käes. Eesti kliima spetsiifikast lähtuvalt on võimalik tulevikus andmekeskustest tekkivat jääksoojust samuti ära kasutada, näiteks keskküttevõrgus.
Kui sotsiaalmeedias on stampväiteks saanud, et iga mõttevahetus ChatGPT, Claude’i või mõne muu keelemudeliga neelab terve pudeli vett, tasuks sellesse väitesse suhtuda tervisliku skepsisega, sest reaalsuses võib ühe keskmise viiba veekasutus olla kordades väiksem.
Saue vallas Hüürus 2022. aastast töötanud Greenergy Data Centers ongi üks sellistest andmekeskustest, mis mõistab ja rakendab jätkusuutlikke toimepõhimõtteid. Nimelt on Hüüru andmekeskuses suletud jahutusring, kus serverite jahutamiseks kohalikku põhjavett ei kasutatagi. Süsteemis ringleb glükoolilahus ning keskuse igakuine veetarbimine on võrreldav ühe viieliikmelise pere omaga.
Eestlaste diginutt ning põhjamaine kliima on suurepärased eeldused, et meelitada siia AI-maailma superstaarid, mis võib olla meie järgmine majanduskasvu vedur. Ots on juba lahti tehtud.