Kolme osapoole – kohaliku elaniku, muuseumijuhi ja linnaametniku – ütlustest joonistub välja keeruline sündmuste jada.
Juhtunu tuli avalikuks, kui kohalik elanik, režissöör Arbo Tammiksaar sattus augusti viimasel päeval tunnistajaks tema Tammsaare muuseumi kõrval asuva kodumaja ees kasvanud puu langetamisele. Vaatepilt oli tema sõnul šokeeriv.
“Tammsaare muuseumi kõrval on lennurada meenutav sõidutee. Tohutult lai, mitte kuhugi minev teeosa. Ja sama tee ääres võetakse maha põlistamme. Kuna olin olnud reisil, siis ärkasin liiga hilja. Muidu oleksin iga kell kutsunud puu langetamise peale politsei, aga selleks hetkeks oli tüvi juba täielikult hävitatud. Järele oli jäänud kaks oksa ja kogu lugu. Seal ei olnud enam päästa mitte midagi. Ja see oli kohutavalt šokeeriv, sest see oli suur, laia võraga terve puu. Ta oli sama vana või vanemgi kui see A. H. Tammsaare majamuuseumi maja,” kirjeldas Tammiksaar olukorda, mida ta jäädvustas ka sotsiaalmeedias.
Kuna puu asus vahetult Tallinna Kirjanduskeskuse (A. H. Tammsaare muuseumi) kinnistu ääres, langes esialgne avalik pahameel muuseumi juhatajale Maarja Vainole. Tammiksaar tunnistas tagantjärele, et reageeris esimese emotsiooni pealt liiga tormakalt ja suunas oma viha valesse kohta, ja vabandas Vaino ees.
“Ma olin seal nii stressiolukorras, sest kui sa näed seal tagaplaanil linna jätkuvat poliitikat, siis seda enam läks mul hari punaseks. Ja ka minu järgnevad emotsionaalsed väited Maarja aadressil on selle tõttu ebakohased ja ülekohtused, ja ma vabandan siiralt. Sest Tammsaare muuseumil ei ole siiski otsustusõigust, ta võib küll tellida mingi ohuhinnangu, aga suure tõenäosusega […] oli see väga lihtne siis tõenäoliselt ajendiks võtta.” Tammiksaar viitab siin dendroloogilisele ohuhinnangule, mille tellis muuseum peale 2024. aasta tormi, kui seest õõnes hõbepappel murdus ja muuseumi aia purustas.
Samas pole selge, kas see ohuhinnang oli üldse aluseks puu raiumisele, sest ka muuseumi renoveerija tellis kinnistu lähedal kasvavatele puudele hindamise.
Arbo Tammiksaar ja Maarja Vaino Autor/allikas: Priit Mürk/ERR
Puu seisukord sai madalaima võimaliku hinnangu
Maarja Vaino selgituste kohaselt sai sündmuste ahel alguse dendroloogilisest uuringust, mille tellis muuseumi renoveerimist projekteerinud firma ühelt dendroloogilt.
“Muuseumi renoveerimise projekteerija hanke võitis firma P.P. projekt. Nii nagu kõigi linna hangetega, võidab soodsam pakkumine. Nemad pidid muu hulgas tellima ka dendroloogilise uuringu. Ja tõenäoliselt tellisid nad selle ka soodsaimalt pakkujalt. Ja kuna raha loevad kõik, siis ei võeta arvesse teisi pakkumisi. See oli ka üks põhjus. Sellest uuringust loeti üksüheselt välja – puu on kahjustatud, ja tuleb likvideerida,” rääkis Vaino.
Projekteerija tellitud dendroloogilise hinnangu, mis määras kõnealuse tamme viiendasse ehk kõige madalamasse väärtusklassi, tegi keskkonnafirmas GrünE töötav Evelyn Ivask.
Ivaski põhjendused põlispuu likvideerimiseks olid tamme pikk koorekahjustus ehk mõlu, puu suur võra ning sellest tulenevalt võimalik oht jalakäijatele ning tee-ehituse poolt kahjustatud juurestik. Telefonikõneluses Tammiksaarega märkis Ivask, et peamine põhjus määrata puu viiendasse väärtusklassi oli inimeste ohutus.
“Kui nüüd oleks tulnud mingisugune torm ja see puu oleks ümber kukkunud ja midagi vigastanud, näiteks vastasmaja, siis oleks jälle paha olnud. See oli mitme erineva asja koosmõju,” sõnas Ivask kõnes Tammiksaarega, mis on vaadatav Youtube’i kanalil avaldatud videos.
Tammiksaar suunas kriitikanoole ka firma Treedoc OÜ arboristile, kes ehitaja 1Partner volitusel taotles linnalt raieluba ja võttis puu maha. “Renee Aluste, kes videos eitab, et ta on arborist ja ütleb, et pole puud hinnanud ja et puu oli terve, taotles tegelikult raieluba. Ta oleks võinud vabalt öelda, et palun ärge raiuge seda puud, sest see on terve,” sõnas Tammiksaar.
“Või siis tegelikult ta ei hinnanud puud terveks, aga hakkas pärast probleemi ilmnemist vassima. Või eksis ta oma hinnanguga,” arutles Tammiksaar.
Arbo Tammiksaar Autor/allikas: Priit Mürk/ERR
Kes on juhtunus süüdi?
Kuigi algne uuring andis puule kõige madalama väärtusklassi, tuli raieloa taotlemise menetluses ilmsiks, et tegelik raiumise põhjus polnud sugugi vaid puu tervislik seisund, vaid ehitusprojekt, mis koostati arvestusega, et tamme võib likvideerida.
Tallinna keskkonna- ja kommunaalameti osakonnajuhataja Magnus Lass tunnistas, et linna ametnik hindas puu seisukorda algsest paremaks, kuid raieluba anti sellest hoolimata välja muudel põhjustel.
“Minu osakonna ametnik käis ja hindas seda puud kohapeal. Ühelt poolt tõstis ta puu kõigepealt viiendast väärtusklassist neljandasse ehk natuke kõrgemasse ja teiselt poolt andis ta seejärel loa ehitusraieks ehk ehitusaluseks raieks,” nentis Lass.
Ta lisas, et raieluba ei taotlenud mitte linn ega muuseum, vaid muuseumi rekonstrueerija 1Partner.
“Selles loos peab vaatama ühelt poolt natuke ajas tagasi. Kogu ehitustegevus saab alguse ehitusloast. Ehitusloa menetluse käigus on sellele piirkonnale, kaasa arvatud sellele nimetatud tammele, tehtud dendroloogiline hinnang. Samuti on selle tulemusel projekteeritud sinna eri trassid. See dendroloogiline hinnang määras selle puu tegelikult viiendasse väärtusklassi. See tähendab, et põhimõtteliselt on ta sellises seisus, et seda võiks sanitaarraiena raiuda ehk põhimõtteliselt ei peaks ta ehitust üldse takistama,” rääkis Lass.
Lass lisas, et ilmselgelt see puu viiendas klassis ei olnud. “Raieloa menetluse käigus hinnati see puu tegelikult natuke kõrgemaks. Nagu ma enne ütlesin, teavitas ehitaja meid, et antud kohast läheb trass, mis on sinna juba projekteeritud. Kuna see puu dendroloogilise hinnangu järgi ei olnud nii väärtuslik, et teda oleks pidanud säilitama, siis selle pinnalt sai ka see otsus tehtud,” lausus Lass.
“Luba anti ehitusaluse raie klausliga ehk puu raiumise põhjus pidi olema ehitusalune raie, mitte mingi muu põhjus. Ainsaks põhjuseks oli ehitusele ette jääv puu, sest perspektiivis peaks sinna tulema veetrass,” rääkis Lass.
Tammsaare muuseumi ees raiuti maha vana tamm Autor/allikas: Priit Mürk/ERR
Raieluba vaidlustada ei saagi?
Kohalikus kogukonnas tekitas suurt pahameelt tõsiasi, et kuigi raielubadele kehtib tavaliselt 30-päevane vaidlustamisaeg, võeti tamm maha sisuliselt kohe.
Lass selgitas, et siin on tegemist seadusandliku lüngaga, mis ei keela luba kohe realiseerimast.
“Tegelikult on nii, et kui raieluba antakse välja, siis see raieõigus hakkab kehtima loa väljaandmise hetkest. Vaidlustamise õigus 30 päeva on seal olemas, aga kui loa alusel tehakse tegu varem ära, siis lihtsalt ongi nii,” tunnistas Lass süsteemi kitsaskohta.
“Tegelikult ei pane praegune õigusruum meile kohustust, et peaks ootama 30 päeva selle vaidlustusaja lõpuni. See on kindlasti tuleviku vaates ja õigusloomes üks asi, mida võib ja mida peaks uue raiekorra kontekstis põhjalikult kaaluma,” lisas ametnik.
Tammiksaar: linn võiks raiutud tamme asemele rajada allee
“Ühtegi üle saja aasta vanust tamme ei saa asendada istikuga. Kui Koidula tänav läheb täies osas remonti ja ka meie tänav, Faehlmanni tänava ots, kaevatakse üles, siis minu pakkumine oleks, et ärge taastage seda tänavat enam sellise lennurajana,” sõnas Tammiksaar.
“Andke see osa praegusest teest Tammsaare muuseumile, las nende aed saab laiem. Istutage sinna allee ja muutke see asulasiseseks alaks. Et see tamm poleks surnud asjata,” sõnas Tammiksaar.