Mida see inimese jaoks tähendab?
Eesti tulevik pole lihtsalt «natuke soojem». Talved muutuvad märksa pehmemaks, külmaperioodid lühenevad ning küttevajadus väheneb. Samal ajal lisandub suvel kuumastressi, kasvab jahutamise vajadus ning tugevamad paduvihmad suurendavad üleujutuste ja sademeveesüsteemide ülekoormuse ohtu. Paradoksaalselt võib aastas sadada rohkem, kuid suvel võivad muld ja taimestik siiski senisest sagedamini veepuudusesse jääda, sest soojemas kliimas suureneb aurumine.
Mis juhtub, kui maailm soojeneb neli kraadi?
Laiem Läänemere piirkonna analüüs näitab hästi, miks globaalne keskmine temperatuur ei kirjelda seda, mida inimesed konkreetses paigas kogevad.
Teadlased vaatlesid piirkonda 48.–72. põhjalaiuse ja 5.–40. idapikkuse vahel.
Kui globaalne keskmine temperatuur tõuseks 4 °C, suureneks temperatuur Läänemere piirkonna eri osades ligikaudu 4–7 °C. Mõnes piirkonnas tähendab see globaalse soojenemise kuni 1,8-kordset võimendumist.
Eestis on võimendumine eriti tugev talvel.
See tähendab, et ülemaailmne «üks kraad» pole Eesti seisukohalt sugugi väike või abstraktne number.
Iga lisakraad loeb Eestis rohkem
Uuringu üks praktilisemaid väärtusi seisnebki selles, et tulemused saab siduda otse globaalse soojenemise tasemega.
Kui maailm soojeneb veel ühe kraadi, ei pea Eesti jaoks alustama täiesti uut arvutust. Kõige kindlamate kliimanäitajate puhul saab hinnata, kui suure muutuse see siin kaasa toob.
Temperatuuri puhul on seos eriti tugev: globaalne +1 °C tähendab Eesti aasta keskmisena ligikaudu +1,5 °C ja talvel umbes +1,9 °C.
Seetõttu pole uuringu sõnum lihtsalt see, et «Eesti läheb soojemaks». Palju täpsem kirjeldus oleks: Eesti muutub eriti talvel kiiresti soojemaks, külmaäärmused taanduvad, kuumaäärmused tugevnevad, tugevad sajud sagenevad ning suvine veerežiim võib muutuda senisest heitlikumaks.